SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23 tursapead 13,3 10 1,84 0,12 0,15 tursa selgroog 13,8 9 1,84 0,08 KOKKU liha ja kalasöötasid 72,1 70 9,13 2,91 0,48 nisu 9,0 22 0,70 0,11 4,34 hapendatud kapsas 23,1 3 ...
Viimasel ajal on sinirebase aretuse eesmärgiks olnud võimalikult suure karusnaha saamine. Tänapäeva reguleeritud söötmise ja suunatud aretuse tulemusena saadi Soomes rebasenaha pikkuseks kuni 1,4 meetrit. Selline nahk on suur, tihe ja raske, seda saab edukalt kasutada ääristusena jopedel ja kapuutsidel. Kasukate valmistamiseks sobib paremini norra-tüüblilise sinirebase nahk: see on tunduvalt siidjam ning kergem. Sinirebase kasvatamisega tehti Eestis algust 1930-ndatel aastatel. Karusloom toodi sisse Soomest ja ta kohanes siin hästi, hakates kiiresti andma nii häid järglasi kui head karusnahka. Sinirebase tootmistsükkel on hõberebasest lühem: tema paaritus algab veebruari lõpust ja nahastamist saab alustada valikuliselt juba novembri teisest poolest. Sinirebane on hõberebasest tunduvalt viljakam, pesakonna keskmine suurus on 7 9 poega. Ka sinirebase paaritusel on soovitav kasutada kunstlikku seemendust.
takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Urul on alati mitu väljapääsu kuni viis, et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda.Mööda oma maa-ala ringi liikudes ja toitu otsides märgistab rebane juba läbivaadatud kohad uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Rebase häälitsuste hulka kuuluvad klähviv haukumine ja läbilõikav ulgumine ning kiunumine. Rebane on karusloom. Ameerika punarebase värvivariandist on saadud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Rebane jääb ühele territooriumile eluks ajaks.Eluiga on looduses tavaliselt umbes 5 kuni 12 aastat. Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid
Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranžid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga heakuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatavhõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi
Ta on harilik jahiloom. Kas teadsid, et... ...tuhkrut soovitatakse pidada lahtiselt nagu kassigi, sest puur ahistab teda tuhkur ei talu vangistust. Kui ta ei saa piisavalt ringi joosta ja oma energiat kulutada, muutub ta tigedaks või murrab lihtsalt puurist läbi. ...tuhkrut on võimeline hästi ujuma ja sukelduma. ...tuhkur on harilik jahiloom, keda kütitakse väärtusliku karusnaha pärast. Tuhkur on Eestis kõige tähtsam karusloom kärplaste seas. ...mink on tuhkrule tõsine pesapaiga- ja toidukonkurent, kes tõrjub tuhkru enamasti talle sobivatest elupaikadest välja. ...Eestis maksab tuhkur lemmikloomapoes üle 3000 krooni, samas kui Inglismaal küsitakse tuhkru eest 20 naela (umbes 400 krooni). Seal on tuhkur lemmikloomana üsna levinud. 6 Kasutatud materjalid http://www.epl.ee http://www.hot.ee/valgetuhkur/tuhkur.htm http://et.wikipedia
peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. · mpenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Ohustatus ja kaitse · Ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. · Ei ole looduskaitse all. Ujub hästi, kasutades kõiki 4 jäset. Kas sa teadsid? Ehk huvitavaid fakte muttidest. · mutt on hinnatud karusloom ja tema nahk on hinnatud karusnahk · muttide igapäevane leib on vihmaussid, aastas sööb ta 36 - 37 kg vihmausse · kui mutid ajavad üles suuri hunnikuid, siis on käre pakane tulekul · mutid ei ole pimedad, nad näevad kasutades selleks silmi (läbimõõt 1mm) · mutt võib ajada mullakuhila (mutimullahunniku), mille kõrgus on 70-80 cm · muti pesakamber võib asuda 1,5-2 m sügavusel maa all · mutt sööb päevas peaaegu oma kehakaalu jagu toitu
Orikaliha üle 100 kg Liha värvus tumeroosast helepunaseni, konsistents pehme ja õrn. Marmoritaolise mustriga. Nahaalune rasv (pekk) valge või roosakasvalge ja ladestunud paksu kihina. Talleliha · Tihedateralise marmoritaolise struktuuriga · Noorloomade liha roosa, vanade loomade liha tumepunane ja spetsiifilise lõhnaga · Rasv valge · Tallede liha kahvaturoosa ja peeneteraline, hapuka lõhnaga Küüliku/jäneseliha · Küülik ehk kodujänes on karusloom · Optimaalkaal 2,2 2,7 kg (2-5 kg) · Liha valge kuni kahvaturoosa värvusega · Liha peeneteraline ja õrn · Õhukese rasvaladestusega kõhu piirkonnas Liigitus termilise seisundi järgi 1. Värske liha ehk tapasoe liha - Lihaskoe sisemine temperatuur ~34oC, lihal tume värvus ja lõikepind niiske - Lihast eraldub mahla, puudub pealt kuivaks tõmbunud koorik - Lihaskoed pole elastsed
lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemür...
Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Seljakarvad on oranzid. Eelistab mitmekesist elupaika, Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest selgroogsetest, eriti närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebase värvivariandist on saadud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Rebane on kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks. Kasutatud materjal Tekst: http://www.hot.ee/metsloomad/page4.html http://www.hot.ee/metsloomad/page11.html http://et.wikipedia.org/wiki/Rebane http://et.wikipedia
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
Selgroogsed loomad Linnud Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed (esijalad), sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Linnud elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes on kohandunud ka vees suurepäraselt hakkma saamiseks, näiteks pingviinid, kuid sigima tulevad nad ikka maale. Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas. Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki. Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal ...
Eestis on rebast arvukalt nii mandril kui saartel, kokku 8000 isendit. Arvukus kõigub olenevalt saak loomade ja teiste kiskjate arvukusest . Inimesed on sajandite vältel rebast küttinud, tema pihta tulistanud ning talle püüniseid üles seadnud. Selle vaatamata on neid loomi siiani arvukalt. Nende edu saladuseks on võime kohaneda mistahes keskkonnatingimustega. Mõnikord laastab nende arvukust karm talv, ent nende hulk taastub kiiresti. Rebane on tähtis karusloom.keda kasvatatakse farmides rohem kui teisi metsikuid karusloomi. Sajandeid on inimene rebaseid nende kauni karusnaha tõttu küttinud.Inglismaal õpetasid jahimehed välja spetsiaalseid koeri,kuna rebasejaht oli üks kõrgklassi meelisharrastusi.Aja jooksul on rebasejahti hakatud hukka mõistma. Rebane on üks sagedasemaid marutõve edasikandjaid.Kui marutõbine rebane koeraga kohtub ja teda hammustab,võib haigus edasi kanduda ka inimesele Rebastel on hea haistmine ja kuulmine
Saarmas Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad pe...
On teada mitmeid juhtumeid, kus tõbised rebased on tulnud majade juurde, õuedesse ja tikkunud isegi tuppa, kus siis lapsed ja täiskasvanud on teadmatuses nendega mänginud ja püüdnud uimaste loomade vastu kenad olla. Inimlik kaastunne on ju kena asi, aga õigel kohal. Rebane kuulub jahiulukite nimekirja. Urujaht ja ajujaht ning jaht koeraga on lubatud 1. oktoobrist kuni 28. veebruarini. Aastaringselt on lubatud peibutusjaht, varitsusjaht ja hiilimisjaht.[3] Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast. Rebasejaht on meelelahutussport, eriti Suurbritannias, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline. Rebane reguleerib väikeste näriliste ja kahjulike putukate arvukust.[1] Kultuur Lääne kultuuris omistatakse muinasjuttudest lähtuvalt rebasele kavalus, mida ta kasutab lindude, eriti kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks
osavuse sümbol rahvajuttudes. Rebase vaenlased Rebase põhiline vaenlane on inimene, kes jahib teda meelelahutuseks ja karusnaha saamiseks. Maal tapetakse rebaseid kui kanavargaid ning paljud rebased jäävad ka auto alla. Rebastele peavad jahti ka ilvesed, pantrid ja hundid, kuid neid ei ole palju alles jäänud. Rebase kasulikkus Rebane hoiab tasakaalus pisinäriliste ja putukate arvu. Rebane on ka tähtis karusloom, keda 8 kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Inimestele on rebane tähtisväärtusliku karusnaha pärast. Rebasejaht on meelelahutussport, eriti Suurbritannias, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline. Rebase kahjulikkus Paljud peavad rebast ohtlikuks kodulindudele, kuigi ohu suurusega liialdatakse. Rebased on
leidub rohkesti varjepaiku ja on palju süüa. Nad söövad mügrisid, ondatraid, muid pisinärilisi, vähke, kalu jm. Talvel hoiduvad jääkatteta kohtade ligidusse või varjuvad jää ja lume alla, ilmudes harva pinnale. Mink vahetab aasta jooksul regulaarselt elupaika. (Loomade elu, 1987) Mõlemad liigid paarituvad varakevadel. Naaritsal on jooksuaeg kuu aega hiljem kui mingil. Mink (kutsutakse ka ameerika naaritsaks). Mink asustati Euroopasse kui hinnaline karusloom umbes 70 80 aastat tagasi. Neid hakati kasvatama karusloomakasvandustes, aga lasti ka loodusesse. Seal, kus mink toodi naaritsa asustusalale, tõrjus ta naaritsa välja, sest kasutas samu elupaiku. Jooksuaeg on mingil märtsis-aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt
KERGU PÕHIKOOL-LASTEAED 8. KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Hüljeste elupaigad...............................................................................................................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus..........................
[6] Euroopa Komisjon peab õhureostust üheks peamiseks nahaparkimisega seotud keskkonnaalaseks probleemiks, kuna läbi nahaparkimise protseduuride eralduvad toksilised lõhnavad ained [6]. Enamus karusnahast tõõdeldakse aga Hiinas, kus keskkonna regulatsioone ei järgita. [9] 10 Kokkuvõte Karusnahk on ebaökoloogiline mitmetel põhjustel. Esiteks juba karusnaha hankimiseks kulub palju energiat, seda nii siis, kui karusloom püütakse lõksude abil loodusest ja ka siis, kui toornahk saadakse karusloomafarmist. Lõksudega püüdmine mõjutab ökoloogilist tasakaalu ning karusloomafarmid avaldavad ümbritsevale keskkonnale kahjulikku mõju. Kuna karusnahatööstus on globaalse ulatusega ja endiselt üsna elujõuline, on selle ökoloogiline jalajälg väga suur. Karusnaha töötlemiseks kasutatakse erakordselt mürgiseid ained, mis on kahjulikud nii inimesle kui ka loodusele.
Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranzid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Rebane on tähtis karusloom, keda kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Rebast ka kütitakse karusnaha pärast. Rebasejaht on meelelahutussport, eriti Suurbritannias, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
