Kartuli-kiduuss Eliise Hendrikson 8b klass Kartuli-kiduuss kollane kartuli-kiduuss kahvatu kartuli-kiduuss ümarussid kuulub ohtlike taimekahjustajate nimekirja avastamisel rakendatakse kohustuslikud tõrjeabinõud peremeestaimed on enamasti maavitsalised, põhiliselt kartul,tomat ja baklažaan põhjustab suuri saagikadusid Emased ja isased Isased on ussikujulised silmaga nähtamatud, ca 1200μm pikkused Emased on ümarad läbimõõduga ca 450μm mooniseemnesuurused tsüstid paksenenud kestaga
Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu, liigub läbi kopsutoru neelu, sealt söögitoru ja mao kaudu peensoolde, kus areneb uus solge. Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga
verega kopsu mõnda aega elab vastne kopsus, toitudes verest ja kopsukoest täiskasvanud vastne liigub kopsuõõnde kopsutorude kaudu neelu söögitoru ja mao kaudu soolde sooles areneb temas UUS SOLGE. ELUKOHAD: Ümarusse elab kõikjal 1 osa elab vees ja mullas (väga väiksed, palja silmaga mitte nähtavad), toituvad taimede ja loomade jäänustest. 2 osa elab parasiitidena taimedes. Näiteks kidu-ussid nagu kartuli-kiduuss ja kaera-kiduuss. Nad häbitavad taime juured. 3 osa elab parasiitidena loomades. Peale solkme võib inimeses elada palju teisi parasiidseid ümarusse, mõni, nagu keeritususs, võib isegi lõppeda inimese surmaga. Kuidas vältida nakatumist? Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju. LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri p...
umbrohtudega. Külvikord on maaviljelussüsteemi üks olulisemaid komponente, mis loob aluse melioratiivsete, organisatsiooniliste ja agrotehniliste abinõude kasutamiseks ning ratsionaalseks maakasutuseks. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#.U3uf7vmSxGQ Viljavahelduse rakendamine on oluline taimejäätmete ja mullas talvituvate haiguste ja väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel kasvukohal ühte sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist. (nt. kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat). Kasvatada liblikõielisi, kuna nende juurtel paiknevatel mügarbakteritel on seeni lagundav mõju – liblikõielised head vahekultuurid. Näiteks rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki
normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt. maasika-närbuss), mõnel aga on suguküpsed emased keraja, sidruni- või pirnikujulise kehaga (nt. kartuli-kiduuss). Keha eesotsas on neil teravil e. stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse- ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud nematoodid tsüstidena, mis moodustub munadega täidetud emasloomast. Loom ise sureb, kuid tema paksenenud kest jääb munadele kaitseks ümber. Nii võivad munad oma eluvõime säilitada 5..6 (10) aastat, oodates enda jaoks sobivat kultuuri 2
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTS...
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Pilt ja alltekst: Et parasiidivastsed häviksid, tuleb liha korralikult kuumutada. * Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? * Miks peab andma oma koerale ussirohtu ka siis, kui ta tõenäoliselt pole nakatunud? Lisa Mõnede parasiitusside veekogudes elavad vastsed võivad aktiivselt peremeest rünnata. Näiteks riisipõldudel levinud vereimiussid tungivad seal töötavate inimeste jalgadesse läbi naha. Vt lisa Eesti Loodus, nr 3/2010. --- 59 Ülesanne (probleemide lahendamine) Kartuli-kiduuss on levinud taimeparasiit, kelle peamine peremeestaim on kartul. Tillukene uss elab juurestikus ning kahjustab juurekudedest toitudes taimi, mille lehed seetõttu närbuvad. Kidurad kolletunud lehtedega taimed annavad kehva saagi, see võib väheneda kuni 80 %. Kiduussid ei suuda ise aktiivselt liikuda, nad levivad uude kasvukohta koos mulla, seemnekartuli või põllutööriistadega. Kiduussid on lahksugulised. Isased elavad juurte sees, on umbes 1 mm pikkused
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Sabanäärmete fasmiidide olemasolu või puudumise järgi jaotatakse kahte klassi. Eestis uuris taimedes elavaid ümarusse professor Eino Krall Liikide arv: 450?(1080) Kirjandus loomaparasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 5. Tartru Klass: Fasmiidsed (Secernentea) Fasmiidid esinevad. Tuntuimad liigid: geohelmindid naaskelsaba Enterobius (Oxyuris) vermicularis, liimuksolge, Ascaris lumbricoides, seasolge A. suum, hobusesolge Parascaris equorum, taimeparasiidid kartuli-kiduuss Globodera rostochiensis. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) Saleda kehaga niitusse meenutavad ussid. Keha katab paks kutiikula. Säilinud ainult pikilihaskiht. Sooltoru lihtne torukujuline, ilmselt ei funktsioneeri, sageli degenereerunud. Ringe-, eritus- ja hingamiselundkond puuduvad. Närvisüsteem koosneb neeluümbrisest närvirõngast ja kahest pikitüvest. Lahksugulised, viljastamine sisemine. Täiskasvanud isendid lühiealised magevees või mullas, vähesed liigid meres. Vastsed
Jätketeta. Keha katab kutiikula. Puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Elupaik: vees, maismaal, teiste organismide sees. Eluviis: vabalt elavad loomad ning taimede ja loomade parasiidid. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru. Närvisüsteem: närviväädid. Nägemiselundid: silmad puuduvad. Erituselundid: torukujulised, ühest otsast suletud moodustised. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: liimuksolge, naaskelsaba, kartuli-kiduuss. 49 RÕNGUSSID Keha on pikk ja lüliline, mõlemast otsast ahenev. Paljudel harjaste ja jätketega. Keha katab epiteel, mis koos lihastega moodustab nahklihasmõigu. Elupaik: vees, maismaal. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: nahklihasmõik ja kehaõõne vedelik. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: osal on täppsilmad.
Fütofaagid e. herbivoorid e. taimtoidulised Need mõisted ei vaja erilisi kommentaare. Siia rühma kuuluvad organismid, kes on spetsialiseerunud taimse materjali söömisele. Organismid, kes toituvad taimedest ja loomadest kuuluvad omnivooride hulka. Siia kuuluvad: ● imetajatest näiteks maletsejad ● lindudest näiteks hanelised ● vähesed kalad ● putukatest tirdid, lehetäid, suur osa sihktiivalistest ja mardikalistest jpm. ● ussidest näiteks kartuli-kiduuss ● bakteritest ja seentest paljud taimehaiguste põhjustajad Zoofaagid e. karnivoorid e loomtoidulised Siia rühma kuuluvad organismid, kes on spetsialiseerunud loomse materjali söömisele. Siia kuuluvad: ● imetajatest näiteks kiskjalised (kaslased, koerlased, karplased jne.) ● lindudest kotkad, kakud jne. ka suur hulk putukatest toituvaid linde, näiteks pääsukesed ● enamus kalu, ka väikesed kalad toituvad enamasti väikestest selgrootutest loomadest.
annaabi.ee 
