Facebook Like

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS
Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega.
Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr.
Kiviaeg - Muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas šimpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna-Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. Elamud olid enamjaolt ümmargused, kuid Eesti naabermaades on leitud ka nelinurkse kujuga elamuid.
Pildil nooled ja oda.
Kiviaega omakorda liigitatakse:
  • Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum : arvatakse, et kiviaeg üldse hakkas kuni 2 000 000-5 000 000 aatat tagasi. Vanemat kiviaega ei ole Eestis mõtet eristada, sel ajal kattis Eesti alasid mandrijää. Kuid siiski on võimalik, et juba jää taandumise ajal vanema kiviaja lõpus jõudsid Eestisse esimesed inimesed.
  • Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum : 9000-5000 aastat eKr.
  • Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum : 5000-1800 aastat eKr.
    Keskmine kiviaeg - Algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi. Eestis oli keskmisel kiviajal maad hoopis vähem, kuna suur osa oli veel mere all. Peipsi järv oli olemas põhiliselt vaid põhjaosas, Võrtsjärv seevastu oli praegusest palju suurem. Siin leidus rohkesti metsa, kus kasvas palju kaski ja mände.
    Asustus paiknes tol ajal peamiselt siseveekogude juures, keskmise kiviaja lõpuosas ka mererannas. Arvatakse, et inimeste rühmadel olid olemas oma kindlaksmääratud alad, mille piires nad liikusid või ka püügipiirkonnad. Selliste piirkondade sees olid asulad, kuhu järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Tegeleti küttimisega.
    Keskmisel kiviajal valmistati tööriistu peamiselt kivist, kuid ka luudest, sarvedest ja puust.
    Pulli asula – Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes . Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras . Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne.
    Kunda asulaKiviaegne asula leiti kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Kunda asula arvatakse olevat noorem asula, kui Pulli oma. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Leidude hulgas oli üldse ohtralt harpuune, odasid, heiteodaotsikuid, aga ka kivikirveid ja näiteks õõnestalbu (kasutati puunõude valmistamiseks). Rohkesti leidus luude ja nahkade töötlemisriistu ja lihvimiskive. Kunagise järve põhjast leiti luust nooleotsi. Arvatavasti olid need sattunud sinna lindude laskmisel. See annab tunnistust vibu kasutamisest. Lisaks leiti ka hülgeluid. Kunda kultuur on oma nimetuse saanud Kunda asula järgi.
    Noorem kiviaeg – Alguseks loetakse Eestis savinõude valmistamist ja kasutuselevõttu. Lisaks keraamikale jõudis noorema kiviajal Eestisse ka maaviljelus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #1 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #2 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #3 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #4 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #5 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #6 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #7 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #8 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #9 KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS - Muinasaeg #10
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marianne Härma Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    anthoniegreen profiilipilt
    anthoniegreen: väga aitas
    23:35 07-02-2019


    Sarnased materjalid

    5
    doc
    Ajalugu-kontrolltööks kordamine
    17
    docx
    Kordamine geograafia kontrolltööks
    5
    docx
    Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis
    24
    docx
    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS
    6
    docx
    Ajaloo kt muinasaeg
    13
    docx
    KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS
    4
    odt
    AJALOO KORDAMINE- MUINASAEG EESTIS
    5
    docx
    Ajaloo kokkuvõte 1-6



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge