GEOGRAAFIA 7.klass *Geograafia on teadus maa loodusest ja inim- tegevusest ning nendevahelistest seostest. Mis küsimusi esitavad geograafid? *Kuidas on see tekkinud? *Miks see just sellise kujuga on? *Kui kaua aega on kulunud, et see just niisuguseks on muutunud? *Miks asub see just selles kohas? *Kus leidub veel selliseid pinnavorme? *Kas inimtegevus on seda kuidagi mõjutanud? *Milliseks võib see pinnavorm tulevikus muutuda? JÄRGMINE TEEMA : KAARDIÕPETUS
1. Kasvuhooneefekt – kasvuhooneefekt esineb maakeral, kasvuhoone klaasi ülesande täidab õhkkond. Lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab selge ilmaga läbi õhu maapinnani suur hulk. Õhkkond takistab Maalt lahkuvat soojuskiirgust mis tõttu maapind ei jahtu nii kiiresti. Nähtus kus Maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust kuid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist soojuskiirgust ja selle tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb süsihappegaasi ja tolmusisalduse kasvamise tõttu atmosfääris. Kasvuhooneegekti tekitavad kasvuhoonegaasid: veeaur 62protsenti, süsihappegaas 22protsenti, osoon 7protsenti, metaan jt. 2. a) Esita üleilmsetest keskkonnaprobleemidest 5 olulisemat - merede ja veekogude reostumine, rahvaarvu kiire kasv, õhu saastumine, magevee puudus, ülekarjatamine b) millisel põhimõttel peab inimkond tegutsema nende vältimisel? - peab mitte raiskama vett, õhu saastumist tuleb ...
· teab üldjoontes globaalsete keskkonnaprobleemide (kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maailmamere ja siseveekogude reostumine),tekkepõhjusi ja tagajärgi; · oskab iseloomustada ja hinnata inimtegevuse mõju loodusele (sh Eesti loodusele) ning tuua näiteid; Mõisted: kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, veekogude eutrofeerumine, bioloogiline mitmekesisus, säästev areng; KAARDIÕPETUS · iseloomustab üldgeograafilise ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte, nähtusi ja piirkondi; · teab ilmakaari ning oskab määrata suunda plaanil ja kaardil; · kasutab mõõtkava ja mõõdab kaardil vahemaad; · määrab geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust; · määrab ajavööndite kaardi abil kellaaega maakera eri kohtades; · koostab suuremõõtkavalise kaardi abil maa-ala kirjelduse (pinnavormide kuju ja
Riigi uurimine Riigi nimi: Keenia 1. Iseloomusta valitud riigi üldandmeid Pindala: 580,367 km2 Rahvaarv: 46,790,758 inimest Pealinn: Nairobi Pealinna rahvaarv: 3,138,369 inimest Keel: suahiili ja inglise Rahaühik: silling (KES) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit Manner: Aafrika Maailmajagu: Aafrika Ümbritsevad veekogud: India ookean (idas), Victoria järv (läänes) Naaberriigid: Tansaania (lõuna, ühine piir: 775km), Somaalia (kirre, ühine piir: 684km), Etioopia (põhi, ühine piir: 867km), Lõuna-Sudaan (loode, ühine piir: 317km), Uganda (lääs, ühine piir: 814km) 3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud a) Suurimad mäestikud Keenias on Kenya mägi (5199 m) ja ...
majandusele; 78. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; 79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; 80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; 81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. MÕISTED KAARDIÕPETUS 82. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: · Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; · Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia,
Geograafia 1. Kaardiõpetus Geograafilised kaardid Geograafiline kaart on... • vähendatud • tasapinnaline • pealtvaates • arvestatud maakera kumerustega • objekte kujutatakse leppemärkkide ja värvide abil Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 ...
keskkonnaprobleeme veekogudes ; eutrofeerumise probleeme võib jagada kolmeks - saasteainete allikad, saasteainete transport, mõju keskkonnas ja tagajärjed. Bioloogiline mitmekesisus - tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Säästev areng inimtegevuse arendamine, mille puhul peetakse silmas võimalikult vähest ressursside kulutamist ja mõju looduskeskkonnale KAARDIÕPETUS Plaan - maa-ala vähendatud kujutis pealtvaates, mis jätab arvestamata Maa kumeruse; plaanil on kõik vahemaad täpselt mõõdetavad. Kaart - ehk maakaart; Maa pinna vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates, kus on arvestatud maa pinna kumerust. Asimuut - nurk, mis jääb põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahele, mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Poolus - punkt kohal, kus Maa kujutletav telg lõikub maakera pinnaga (lõuna- ja põhjapoolus)
lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilass olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja. KAARDIÕPETUS Üldgeograafiline kaart ehk looduskaart kaardil on kujutatud koha loodusgeograafilised objektis- maastik, teed, linnad jne. Temaatiline kaart konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geograafilisi-, klimaatilisi-jne kaarte. Suuremõõtkavaline kaart ehk plaan väikese maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal ( kuni 1:24000) Väikesemõõtkavaline kaart suure maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal, kuid on vähem detailne (alates 1:250000)
Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad , mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliseltlühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. b. Suuremõõtkavaliselt kaardilt info lugemine Kaardi tundmine c. Kaardi tundmine KAARDIÕPETUS Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka,
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. ...
laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide
............................. 78 81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. .......................................................................................................................... 78 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 79 KAARDIÕPETUS ..................................................................................................................................................... 81 82. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil pinnamoe, veestiku, taimkatte, maakasutuse, teede ja asustuse vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; ...................................................................................................... 81
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja
annaabi.ee 
