Ande Andekas-Lammutaja
Kunstiajalugu - Kõrgrenessanss
Andrea Palladio
elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut
(1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti
palladionismiks (armastus
antiigi vastu; ehitise välisvaate kujundamine sammastega, kreeka
antiigi motiivid). Kolossaalorder
on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse.
16.saj
hakati eristama
lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust
tavainimesest, looja on geniaalne . Kunstniku inspiratsioon arvati
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2007-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rain Ungert
Õppematerjali autor
Üks Rff kuulsamaid male on "Sixtuse Madonna". Rff jätsid külmaks detailid, keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. Rff oli esimene kunstnik, kes kasut palju õp. abi. Michelangelo Buonarotti (1475 1564) suure talendi ja vaimujõuga ere isiksus, keda peet. aegade suurimaks skulptoriks. MB pidas end eelkõige kujuriks, alles seejärel maalijaks. Kavandas tohutul hulgal töid, kuid ei jõudnud kõiki realiseerida. MB loomingus saab eristada 2 per: kõrgrenessanss (-1530) ning barokk (1530-). Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa "Taaveti". MB arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. 1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni
levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja
levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. Renessanss Itaalias 14. saj. trecento e. eelrenessanss 15. saj. quattrocento e.vararenessanss 16. saj. cinquecento e. kõrgrenessanss Arhitektuur Itaalias, renessansi iseloomulikud tunnused. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja
Renessanssi teosed Kompositsioon 2011 ,,Sixtuse Madonna" Raffael Raffaello Santi e. Raffael (1483-1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis väikeses Itaalia linnakeses Urbinos ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa Giovanni Santi. Raffaeli õpetajaks oli Pergino. Esialgu töötas Raffael Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid: itaalia keeles ,,emand", ema lapsega. Tema madonna kompositsioone peetakse lõpetatud töödeks. Ta võtab ära kristliku oreooli. Tema madonnad paistavad silma erilise iluga, sageli on nad tõsised. 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. Raffael pöörab eelkõige tähelepanu värvidele Aastatel 1509 kuni 1517 maalis Raffael monumentaalseid seinamaale. Tegi seinamaalid e. stanzad paavsti tellimusel tema pitsatiruumi, kuulsaim on stanza dell'a Segnatura. Seal on
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal: RAFFAELLO SANTI Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Serli Purk Raffaello Sanzio (Santi) sündis 6. aprillil 1483. aastal, Urbinos, Marches (Kesk-Itaalias), Giovanni Santi, tuntud õukonnamaalija pojana. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksa aastane. Esimese kunstihariduse sai ta oma isalt. Aastal 1499 saadeti ta Perugiasse, Perugino maalikunstistudiosse. Perugino käe all töötas ta 1504. aastani. Aastatel 1505- 1508 oli ta Firenzes. Seal oli ta silmitsi tõelise väljakutsega: Leonardo da Vinci ja Michelangelo olid püstitanud kunstis uusi norme: sellistest polnud varem unistatudki. Raffaelil puudusid Leonardo tohutud teadmised ja Michelangelo jõulisus. Mõlema kunstigeeniusega oli nende ettearvamatuse pärast raske läbi saada. Ent Raffael oli leebe iseloomuga, mis tuli kasuks suhete seadmisel mõjuvõimsate patroonide- paavstidega. 1508 su
· humanism maailmavaade, mis peab inimest kõrgeimaks väärtuseks · avastused, leiutised (trükikunst; leiutised merenduses, sõjanduses, metallurgias) · rahvusriikide kujunemine · rahvustunde ärkamine · suured usulised liikumised (reformatsioon, vastureformatsioon) · antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine Renessansi ajalised piirid: Itaalias 14.-16. sajand, mujal 15.-16. sajand. Juhtiv maa on Itaalia (seal eristatakse: vararenessanss 14.-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud enam seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoomia- ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus (töid hakati signeerima). I Arhitektuur
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid