See maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ning illusoorsed sambad. Michelangelol on dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. Veneetsiale on iseloomulikud värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (hülgab maalides usuteema, tema looming on pigem romantiline ja lüüriline, jääb truuks valgusele ja varjule. Tema maali "Äike" peetakse maastikumaali eelkäijaks.), Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid
Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal "Äike" on maastikumaali eelkäija.) Tizian ( maalilised maalid; punase ja sinise varjundid, samuti murtud toone; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda.) ning Verognese (maalid suurejoonelised, elurõõmsad (pidusöögid)
ainult poole, ja seegi viis nad äärmisse vaesusse. Veneetslased jätsid nad Lido saarele vangi ning pidasid aru, mida nendega ette võtta. Dandolol ja veneetslastel õnnestus ristisõdalasi enda huvides ära kasutada. Dandolo, kes tegi ristisõjaga ühinemisest San Marco di Venezia kirikus toimunud tseremoonial suure numbri, saatis sõjalaevad hoopis ründama Dalmaatsias asetsevat Ungari sadamat Zarat, mis varem oli kuulunud Veneetsiale. See oli ristisõja toetamise Veneetsiapoolne eeltingimus. Ungari kuningas Imre oli katoliiklane ning oli otsustanud ristisõjaga ühineda. Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Paljud ristisõdijad olid siiski Zara ründamise vastu ning mõned neist, sealhulgas Simon de Montfort, viies Leicesteri krahv, keeldusid üldse sõjas osalemast ning pöördusid koju tagasi
(9) ANDREA MANTEGNA (1431-1506) 15. sajandil töötas Mantovas Andrea Mantegna (11), kes võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. GIOVANNI BELLINI (5) (u. 1430-1516) Giovanni Bellini oli tähtsaimaks kunstnikuks Veneetsias, kus levis õlimaal. Õlimaal oli Veneetsiale eriti sobilik tänu Veneetsia linna niiskusele. (10) Bellini maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte, kus täpsete kontuuride asemel näeme pehmeid üleminekuid ning suurt tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele. (12) (nt. "San Zaccaria kiriku altarimaal") (8) Domenico Ghirlandajo.
Puhkes tavaliselt Rooma Paavsti poolt, et teha retk väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Tulemused- Esimese ristisõja tulemus oli Jeruusalemma kuningriigi rajamine Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Võimaldasid rüütlitel oma seiklushimu välja elada. See omakorda aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Veneetsiale ja Genuale tõi see pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu. 3. Feodaalkord ja rüütliseisus: feodaalkord, kuidas saadi rüütliks, rüütlieetika. Feodaalkord- Põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas
Palee laiendamine ja kaunistamine usaldati arhitekt Fontaine'le. Carré salong ja Suur galerii said omale uue suurejoonelise trepi. Tuileries poolt Louvre'i suunas ehitati uut põhjatiiba paralleelselt Rivoli tänavaga. 1806. aastal ehitasid Percier ja Fontaine pisikese triumfikaare. 1808. aastal kujundas Denon selle kaunistuste ja kujudega tähistamaks Prantsuse sõjaväe võite. Üles paigutas Denon neli antiikset pronkshobust Püha Marki basiilikast Veneetsias. Hobused tagastati Veneetsiale 1815. aastal. 1824. aastal loodi Cour Carrée läänetiiba modernsete skulptuuride muuseum. 1826. aastal sai Jean-Francois Champollion'ist Louvre'i Egiptuse antiigi osakonna kuraator. 1827. aastal õnnistati Charles X muuseum Cour Carrée lõunatiiva esimesel korrusel. Kollektsiooni kuulusid Egiptuse antiik, antiiksed pronksesemed, Etruusia vaasid ning keskaja ja renessanssi kaunistav kunst. Laed kujutasid selle aja juhtivate kunstnike maale. Samal
Sõjad, vallutused Frangi riik laienes kõvasti. Konflikte oli palju, nt. paakide ja germaanlaste, Itaalia ja langobardide ning ungarlaste ja araablaste vahel. Toimus Poiters' lahing (732. a.), kus Euroopasse sisse tungiti, kujunes välja raske ratsavägi. Viikingid korraldasid palju rüüsteretki. ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST KÕRGKESKAJAL Euroopas 'hutatu usulist vaimustust. 1921. a. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte. Veneetsiale ja Genuale tõid ristisõjad pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ja tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas. Nende silmaring laienes, Euroopasse levisid idamaade tavad ja ideed, eurooplased puutusid kokku muistsete kreeka autorite teostega. Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid (nt. Tripolise, Antiookia, Väike- Armeenia, Edessa ja Küprose) Inglismaa esinduskogu rajati 1265. a
paluma) 5. Nimeta ristisõdade põhjusi: majanduslikud, poliitilised ja religioossed. Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas muuhulgas ka soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskmatute ehk moslemite käest. 1096. Kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristisõja. Usuvaimustus Majanduslik: tõi Veneetsiale ja Genuale pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu Poliitiline:)))))) 6. Ristisõdade tuntud väejuhid (2), ristisõdade riigid, tulemus Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut
Peamiselt sõideti jõgesid mööda ja merel piki rannikut, et ohu korral pääseda kiiresti maale. Kaldalähedane meri oli aga ebakindel liivaseljandike ja karide tõttu. Pikemale merereisile asuti kevadel või suve hakul. Sõideti mitu laeva koos, et ühiselt tagasi tõrjuda mereröövlite kallalekippumisi. Juhtus sedagi, et laevu ei rünnatud mitte avamerel, vaid lausa sadamas. Merekaubandus koondus suurte ja jõukate kaubalinnade kätte. Vahemerel kuulus juhtiv koht Veneetsiale ja Genovale, Põhja- ja Läänemerel Hansa Liidu linnadele, kellega hiljem hakkasid võistlema Madalmaade ja Inglismaa kaubakompaniid. Kaupmehi meelitas meritsi kaupu vedama kaugkaubanduses saadav suur kasum. Võõrastele maadele viidi just selliseid kaupu, mis ei võtnud kuigi palju ruumi, maksid aga palju. Keskaja kaupmees Lääne-Euroopa kaupmeeskonna poolt 11.-15.sajandil läbi käidud arengutee peegeldab neid tohutu tähtsusega muudatusi, mis leidsid tol perioodil aset majanduse,
pühitsetud missadesse ei segataks midagi pühitsematut' ning et muus.s poleks midagi `kirglikku ega ebapuhast'. Nõuti ka teksti selget mõistetavust. Sisuliselt keelati sellega ilmalikud laenud ja loeti kohatuks kaasaegse muus. ekspressiivne stiil. 2.6. 16 saj II pool Veneetsia koolkond Adrian Willaerti (Veneetsia koolkonna rajaja) ajal hakati kahe oreli juurde paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ning sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik mitmekoorimuus.. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku "Salmi spezzati". Veneetsia koolkond järgis samuti Mad.maade polüfooniastiili, ent suure häältearvu puhul muutus iseseisvate meloodialiinide asemel üha olulisemaks häälte kooskõla. Koore kasutatakse dialoogiliselt, sageli kordavad koorid üksteise motiive, väga armastatud on kajaefekt, kulminatsioonides ühinevad aga kõik võimsaks ja värvirohkeks kõlaväljaks
Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu al- Diniga(9. oktoober), saades loe külastada Jeruusalemma kolme aasta jooksul. NELJAS RISTISÕDA 1202-1204 Algatajaks oli silmaaistvamaid paavste Innocentius III, kes pidas ristisõdu ka Eesti- ja Liivimaa aladel. Algne raskuspunkt oli koondatud Egiptusele, kuid kui ristisõdijad Vahemereni jõudsid, leidsid nad, et neil pole piisavalt raha, et maksta Veneetsia kaupmeestele nende ületoimetamise eest. Tasumiseks vallutasid nad Veneetsiale Zara linna, tegu oli kaubandusliku konkurendiga. Seejärel palus abi Konstantinoopoli basileuse troonilt kukutatud Isaak II poeg Alexios, kes soovis nende toetust, lubades maskta ristis'dijate kõik võlas. Nii siirdus ristisõdijate vägi Konstantinoopoli alla. Juhtusid seda väge Veneetsia doodz Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III. Ku Isaak II Angelos võimu tagasi sai, ei pidanud ta oma lubadustest kinni mis viis paleepördeni ja tema tapmiseni
aastaks vaherahu. 1192 Richard Lõvisüda vangistati ja vabastati alles 1194. 1189-1192 Inglismaa Richard Lõvisüda, Prantsuse Philippe II Auguste, S-R Friedrich I Barbossa, Saladini vallutus, Arsufi lahing 91--Lõvisüda võitis, vaherahu IV ristisõda (1202-1204) Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Ristisõdijad leppisid Veneetsiaga kokku, et Veneetsia viib nad laevadega Pühale maale. Neil ei olnud piisavalt raha, seetõttu pidid nad Veneetsiale aastal 1202 Ungarilt Zara linna vallutama. Ristisõdijad andsid Zara Veneetsiale Veneetslased õhutasid ristisõdijaid Bütsantsi ründama 1204 ristisõdijad võidavad Bütsantsi väed Kreekas, Messeenias 12.aprill ristisõdijad vallutavad Konstantinoopoli ja rüüstavad selle Bütsantsi keisriks sai Alexios V Angelos, kes ei suutnud bütsantslaste vastupanu eurooplastele peatada. Seetõttu ta kukutati. 16.mail kuulutati välja Ladina keisririik, keisriks sai Flandria krahv Balduin.
III ristisõda 1189-1192 ajend Jeruusalemma langemine; Richard I Lõvisüda sai Salah ad-Dinilt Tüürose ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning kristlikele palveränduritele õiguse 3 aasta vältel Jeruusalemma külastada; Põhieesmärk saavutamata IV ristisõda 1202-1204 algataja paavst Innocentius III; Raskuspunkt planeeritud Egiptusele, Veneetsia lubas ristisõdijad üle Vahemere toimetada, kuid ristisõdijatel polnud piisavalt raha, neile tehti hinnaalandust, kuid pidid vallutama Veneetsiale Aadria mere äärse Zara linna; Ristisõdijate hulka ilmus troonilt kukutatud basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus toetust oma isa õiguste taastamisel, vastutasuks lubas ta ära maksta nende võlad, liituda ristisõjaga Egiptuse vastu, allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile; Mindi Konstantinoopoli alla, Isaak sai võimu tagasi, aga lubadusi ei pidanud, süvenesid basileuse ja tema
Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Kõik suuremad hüppet on tasakaalustatud. Selgekõlaline kolmkõlaharmoonia! Omas ajastus mõjub tema stiil väga konservatiivsena. Veneetsia koolkond Ei ole täpselt teada, millal Markuse kiriku altari kohale vastakuti asuvatele rõdudele ehitati kaks orelit. Hilisema Veneetsia koolkonna alusepanija Adrian Willaerti ajal hakati kahe oreli juurde paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ja sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik mitmekoorimuusika. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku ,,Salmi spezzati" 1550. aastast. Sajandi lõpupoole kasutati kolme-, nelja- ja isegi enamkoorilisi koosseise. Lõpuks polnud haruldased ka koguni 20-häälsed kompositsioonid. Veneetsia koolkond järgis ka Madalmaade polüfooniastiili. Veneetsia kirikumuusika omapära on ka pillide rohke kasutamine. Koori tugevndamiseks kasutati
kristlik ühisrinne ( Itaalia sõjad). Pöördepunktiks Türgi ülemvõimule Vahemerel sai 7. oktoobril 1571 Korintose lahes toimunud Lepanto merelahing, kus Püha Liiga (Hispaania, Veneetsia, paavst) laevastik andis Türgi merejõududele hävitava löögi. Tegemist oli ühtlasi viimase suurema sõudelaevastiku kokkupõrkega ajaloos. Kuigi türklaste positsioonid Vahemere idaosas jäid endiselt tugevaks juba 1571 langes Türgi võimu alla varem Veneetsiale kuulunud Küpros, oli Türgi laevastiku ülemvõim Vahemere ülejäänud osas murtud. 16. saj. lõpul 17. saj. alguses sultanivõim Türgis nõrgenes. 1606. aastal sultani ja keisri vahel sõlmitud lepingus tunnistas sultan keisrit samaväärsena, mis tähendas loobumist kogu maailma ülemvalitseja tiitlist. Türgi valduste piir Euroopas stabiliseerus terveks sajandiks. Kagu-Euroopa Türgi võimu all. Türgi kätte oli langenud kogu Kagu-Euroopa, mis suuremas osas
annaabi.ee 
