· konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus, · võime taluda suuri koormusi, · võimalik saada täpseid paigutusi. Keermesülekande puudusteks on: · Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. 5.6 Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Rihmülekande eelised · Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit) · Sujuv ja müratu töötamine · Lihtne ehitus ja kasutamine · Võime taluda purunemata suuri väheajalisi ülekoormusi
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 2
1. Kirjeldage esiveolise auto jõuülekande skeemi, selle kasutatavus, näited. Esisillaveoga auto jõuülekande skeem: Esisillavedu on väga laialdaselt levinud ja seda lahendust kasutavad enamus autotootjad. Erinev on BMW, kes ei tooda esisillaveoga autosid. Kaasaegsetel esisillaveoga autol on peaülekanne käigukasti korpuses. 2. Astmelised käigukastid, nende eelised Astmelised ehk hammasrattaskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutami
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate 1.3 Siduri vahetamine -Soovitatavad sidu
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 si
REFERAAT MANUAAL KÄIGUKASTID Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Tallinn 2007 SISUKORD: SISSEJUHATUS 1. MANUAAL KÄIGUKASTIDE PLUSSID JA MIINUSED 2. KÄIGUKASTIDE PÕHIOSAD 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI EHITUS 4.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE 5.VAZ 2109 KÄIGUKASTI EHITUS. 6.MODERNISEERITUD SÜNKRONISAATOR VOLGA KÄIGUKASTIS 7. 5-KÄIGULISE MANUAALKÄIGUKASTI SKEEM 8. KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED 9. KÄIGUKASTI HOOLDUS KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Milleks on vaja autole käigukasti? Üldtuntud on sellele järgnev vastus- auto kiiruse muutmiseks. See aga on poolik ehk ühekülgne vastus. Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde- lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Ne
Jõuülekanne II KRISTJAN TEEARU Siduri ajamid Mehaaniline: Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe. See kujutab endast lihtsat hoovastikku, mis kannab jõu pedaalilt siduri lahutuskäppadele või lamellvedrule. Mehaanilise ajami puudused on detailide võimalikud deformatsioonid ning liigendite ja liidete hõõrdumine ja kulumine, mistõttu reguleering muutub kiiresti ja vajab kasutamiseks jõudu. Hüdrauliline ajam: Kuulub vastavalt hüdrauliline seadis mis koosneb tavaliselt peasilindrist ja töösilindrist ning nende vahel asuvast painduvast ühendusest (voolikust) Sidurit peab olema võimalik kergelt ja kiirelt lahutada. Käiguvahetamisel tuleb sidur lahutada 0,15... 0,25 sekundiga. Hüdrauliline ajam 1. õlimahuti 2. peasilinder 3. tõukur 4.siduripedaal 5. ühendus toru (voolik). 6.õhutusnippel 7. mansett 8. töösilinder 9.tolmukaitse 10. varras
Kõik kommentaarid