Juhend essee kirjutamiseks. (koostatud Leo Luksi juhendi ja Internetimaterjalide põhjal)
Olulisim nõue:
tudengilt ei oodata referaati, vaid arutlevat teksti linnaplaneerimise teooria
aine raames käsitletud või haakuvatel teemadel. Üheks akadeemilise stiili
tunnuseks on viitamine autoriteetidele. Seega ei ole see essee oma peast kirjutatud jutuke (nagu näiteks ajakirjanduslik essee).
Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud
küsimuste loogiline, argumenteeritud , selgepiiriline ja soovitavalt uudne
püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ning lahenduste leidmine
nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik
arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult , mõttearenduselt kui keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm.
Kirjutamine.
Teemavalik ongi esimene olulisim etapp. Esiteks tuleb tuleks leida selline
teema, mis iseendale huvi pakub see parandab motivatsiooni. Teiseks tuleb
selle teema raames püstitada probleem, mille kohta essee kirjutatakse .
Oluline on saavutada selline probleemipüstitus, mis välistaks referatiivse
Kuidas kirjutada kirjandit? Mis on kirjand? Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna (eriti emakeele ja kirjanduse õpetamisel), võistlustööna või eksamitööna (näiteks küpsuskirjandina või sisseastumiskirjandina). Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et ta koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Kirjand võib kombineerida elemente esseest (oma seisukohad) ja (ümber)jutustusest (ilukirjanduslikus vormis kirjeldused), kuid ei sisalda tavaliselt viiteaparatuuri ega otsekõnet. Võrreldes esseega on kirjand vähem kujundlik ja ei tõsta autori arvamust esile. Kuidas kirjutada kirjandit? Kirjandit kirjutada on imelihtne. Lihtsalt kujuta endale ette maja. Maja trepp mis viib tuppa on sissejuhatus
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali lii
..............17 1.2. Töödele esitatavad eetilised nõuded .............................................................17 1.3. Üliõpilastööde hindamise kriteeriumid......................................................... 17 2. Üliõpilaste arvestus- ja eksamitööd......................................................................18 2.1. Referaat......................................................................................................... 18 2.2. Essee..............................................................................................................18 Eesmärk........................................................................................................19 Mida oodatakse esseelt?............................................................................... 19 2.3. Õpimapp ehk portfoolio................................................................................ 20 Eesmärk.....
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2. Sisemised tegurid (köha, rääkimine(kuidas räägib)). Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunik
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess .........................................................
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess........................................................
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid