.....................................................................................5 4.Kokkuvõte........................................................................................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema
Huvi idamaiste jeelte vastu. Taotles lektorikraadi muutmist professuuriks. · 1884 ,,Eesti keele grammatika" esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamatm normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus. · 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) 9. Johannes Voldemar Veski (1873-1968) ja keelekorraldus. 4 · Eestikeelse terminoloogia arendamine, kirjakeele korraldamine. · Ajakitjade Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja · TÜ eesti keele lektor, professor; akadeemik · Saatis Hurdale W sõnaraamatust puuduvaid sõnu · Nõuded kirjakeelele: rahvapärasus, loogiline selgus, arusaadavus.
hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa. Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid. Ta soovitas de-mitmust, sid-lõpulisi vorme mitmuse osastava puhul. Hermann taunis võõrsõnu ega pidanud laenamist sõnavara rikastamisel heaks võimaluseks. 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. (1873-1968) Terminoloog, kirjakeele korraldaja, sõnaraamatutegija, Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja, TÜ eesti keele lektor ja professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema eestvedamisel otsustati, et kasutusele võetavad uued vormid peavad olema tegelikult kasutusel, rahvale mõistetavad ja otstarbekad. Veski jaoks oli keel info, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest"
1857-61. See, et ilmus ÕES estofiilide toimetistes, lugejaskond oli väike, ei rahuldanud K. Aastal 1862 ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne. Esialgu laiemates rahvahulkades ,,Kalevipojal" suurt edu ei olnud. Tõeline aeg saabus rahvusliku ärkamisaja tuules. 1869 aastal toimus esimene Üldlaulupidu. K eluajal ilmus ,,Kalevipojast" ka kolmas trükk.. 20nda sajandi alguses Noor-Eestlased, kes suhtusid kriitiliselt eesti varasemasse kirjasõnasse, eesotsas Friedebert Tuglase ja Johannes Aavikuga võtsid kriitiliselt sõna selle kohta, mis oli varasemalt loodud. Selle kriitika alla langes ka ,,Kalevipoeg". Tuglas kirjutas 20nda sajandi alguses artikli ,,Mõtteid teose parandamise puhul" - seal suhtus ta vägagi kriitiliselt Kreutzwaldi loodud eeposesse. Tõi välja, miks ,,Kalevipoeg" on võrreldes Lönnroti (Polnud kalevala looja, kui just koostaja, käis külades üles kirjutamas kutselistelt laulikutelt saadud lugusid. Aines, mida ta kätte sai, oli
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
Kõik kommentaarid