50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Distinctive
Õppematerjali autor
eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud. Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. 2 Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad Koidulalt) aga ka soomlase Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud, hilisem riigihümn. Jakob Hurt (1839 - 1907) 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile, üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone, üheks
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud
hakkama saamine, õnnetuse kogemuseks keeramine, jumala poolne heategu, loeti palju indiaanilugusid (Toots kevades). Eesti romaani algus (NB:1860. 70. eesti luule esimene kõrgaeg). Romanssilt, armastusloolt liigutakse üle romaani suunas. Jaak Järv ,,Vallimäe neitsi" (1.romaanina määrati alles 1960). Ei käsitle eesti asja tegelikkuses, sest peategelased sakslased. Jenowewa mõjutused, algsel romaanil hübriidsus vs algupära(ehk eestiline originaalne materjal). (NB,,Luigemäe Olli" Jakob Kõrv (pealkirjaga vaeva ei nähta...) plagiaat pr romaani järgi.) -Ajaloo esitamist ei suudeta teha usutavaks, räägitakse nagu ajaloo õpik, fakte teksti kuivalt pistes. Peaks olema sidus, kõik peaks vastama ajale (lauanõud, riietus jne). Vaja kirjeldusia ajastust, räägitav aeg peaks olema ära tuntav. Seda on vallimäe neitsi. Vallimäe neitsi juhtumuste romaan, melodramaatiline seiklusromaan mõnede ajalooliste aksessuaaridega. Kirjeldab Põhjasõja aegset Tallinna 18. Saj algus.
Tartu ülikoolilt võeti senine autonoomia ja õppekeeleks kehtestati vene keel. Ühtlasi soosisid võimud igati vene õigeusu levikut. Senised vaimsed juhid oli kas surnud (Kreutzwald, Jakobson, Koidula), muude hädadega eemal (Jannsen halvatud) või asunud võõrsile (Hurt, Veske). Alles jäänud inimesed võtsid omavahelises väiklases võimuvõitluses kasutusele intriigid ja salakaebused. Nendega paistis eriti silma ajalehe "Valgus" toimetaja Jakob Kõrv. Tartu "Oleviku" toimetaja Ado Grenzstein jõudis lõpuks poliitilise kahekeelsuse ja venestuse õigustamiseni (kaks viimati nimetatut pidid lõpuks kodumaalt lahkuma). 1893. aastal suleti sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Selts ja keelati eesti rahva ajaloost rääkivate jutustuste avaldamine. Samal aastal läks juhtide võhikluse ja kuritarvituste tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte, suurejooneliselt rajatud laevanduse aktsiaselts "Linda". Kultuurielu
inimesed veel palju teisigi analoogseid seltse looma. Ta oli ka Aleksandrikooli peakomitee liige. (Viki1) Jannsen kord ütles : ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Johann Voldemar Jannsen 5 2.3.Jakob Hurt (1839-1907) (Foto 3. J.Hurt) Jakob Hurt oli vaese koolmeistri perest pärit. Vaatamata kiusatusele olla saksameelne ning saavutada kergelt head karjääri, otsustas Hurt jääda täielikult ustavaks oma rahvusele. Ta pidas kõige olulisemaks raha vaimuvara, rahvaluulet ja
Juba 9-aastasena hakkas CRJ kihelkonnakoolis õppima ja oli seal edukas. See oli muidugi varane algus, sest talulapsed läksid vallakooli alles 11-12 aastaselt. Algul õppis ta kooli üldkursust eesti keeles, ent hiljem siirdus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. Nende jaoks peeti eraldi koolmeistrit; algselt oli selleks Joosep Kapp, hiljem Juhan Weitzenberg. Nende meestega pidas CRJ ka täisealisena tihedat kontakti. Koolis sai Jakobson endale sõbra Jakob Pärna, kellega jäädi sõpradeks ka hiljem. CRJ saigi nii korraliku alghariduse, koolis ning oma isa ja koduõpetajate juhtimisel, millele lisandusi ladina keele eratunnid pastori juures, sest isa valmistas poega ette gümnaasiumi astumiseks. Poissi sunniti mängima ka muusikainstrumente, kuid selleks jätkus tal vähem huvi. Siiski mängis ta orkestris ja suutis hiljem ka koori juhtida. Meelsamini mängis ta klaverit ja orelit.
ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang Goethe (1749-1832),); Rober Burns (1759-1796); Aleksandr Pukin (1799 -1837), Jakob Tamm (1861 -1907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (1856 -1916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (1891 -1958) "Kaarnamäe ballad", Marie Under (1883 -1980) valimik "Kolmteist ballaadi". Biograafia- elulugu Bürokraatia- Väiklane ja pealiskaudne asjaajamine ja suhtlemine. Debüüt- esmaesinemine Dialoog kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Zanrina kujunes välja 18. sajandil
Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid