Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus?
vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrreldakse kaalutavale kehale ja teadaoleva massiga vihtidele mõjuvat Maa külgetõmmet. Sama aja jooksul saadav kiiruse juurdekasv
liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11
mõjul rauapuru tõmbub magneti külge, ja kummipaela venitamine elastsusjõu. Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna.
ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et
v(keskm)= (v+v)/2 keskmine kiirus arvutatuna läbi alg- ja lõppkiiruse v(keskm)= v+(at²)/2 keskmine kiirus arvutatuna aja ja kiirenduse olemasolul s= vt+ (at²)/2 teepikkus/nihe, kui on teada aeg s= (v²- v²)/2a teepikkus/nihe kui on teada lõppkiirus v=v+gt vaba langemise kiirus s= vt +(gt²)/2 vaba langemise teepikkus NB! Vabalt langeva keha g>0 g=9,8 m/s² 10 m/s² Vertikaalselt üles visatud keha g<0 g= -9,8 m/s² -10 m/s² JÕUD JA IMPULSS 1. Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud ja mõõtmine. Mass m Kg Kaal Raskusjõud F N Dünamomeeter Gravitatsioonijõud F N Dünamomeeter Hõõrdejõud Fh N Dünamomeeter Jõud F N Dünamomeeter Keha kaal P N Dünamomeeter Elastsusjõud Fe N Dünamomeeter 2 Kiirendus a m/s Kaudne mõõtmine
Fh= μ *N Fh-hõõrdejõud μ -hõõrdetegur N – rõhumisjõud See valem näitab, et kui palju mõjub jõud kehale kui ta liigub mööda pinda ning see jõud on suunatud liikumisele vastassuunas Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv. Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. 2 Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= β∗v | Ft= β∗v Jõu impulss F= m1 v 1' −m1 v 1 t Hooke seadus – Kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega Fe=k ∆ l Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa. Dünaamika alus- Dünaamika aluseks on Newtoni 3 seadust. (inerts- nähtus , inertsus – omadus).Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nim. Inertsiks. Jõud on keha vastastikmõju iseloomustav suurus
F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm/ R2 Fr raskusjõud 1N G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg Fr = GMm/(R+h)2 m keha mass 1kg R Maa raadius 6400km h keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval kõrgusel 1m Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Eve Muna JÕUD JA IMPULSS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. NEWTONI SEADUSED 1.1. NEWTONI 1 SEADUS · Liikumine vastasmõju puudumisel. · N 1 seadus: - vastasmõju puudumisel või vastasmõjude tasakaalustumisel säilib keha liikumisolek. Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kuna keha püüet säilitada liikumisolekut nimetatakse ka INERTSIKS, siis nimetatakse seadust ka inertsiseaduseks
Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist.Hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga. F=N - hõõrdetegur N- rõhumisjõud (pinnaga risti) (F= mg) Elastsusjõud püüab taasatada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F =k l F- elastsusjõud 1N k- jäikus, sõltub materjalist, keha kujust 1N: m l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel 1m Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta algset kuju elastne- keha taastab algse kuju Väikestel deformatsioonidel (elastsuse piires) kehtib Hooke'I seadus, mis ütleb, et elastsusjõudon võrdeline deformatsiooni ulatusega. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis
1. Mida nimetatakse keha impulsiks? Valem, seletused, suund, ühikud. Keha impulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. p(vektor)=mv(vektor). Kus p - keha impulss (kgm/s), m - keha mass (kg), v - keha (hetk)kiirus (m/s). Impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga. 2. Mida kujutab endast kehade suletud süsteem? Kehade vastastikmõju kirjeldamiseks on võetud kasutusele kehade süsteemi mõiste. Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. Minimaalselt on suletud süsteemis kaks keha. Kui nad teineteist mõjutavad, siis kehtib N. III seadus. F(v)1,2 = - F(v)2,1
võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SEADUS e MÕJU JA VASTASTIKMÕJU SEADUS: kaks keha mõjutavad üksteist võrdeste vastassuunaliste jõududega. Kui Maa tõmbab kukkuvat õuna jõuga 1 N, siis õun tõmbab maakera vastu täpselt sama suure jõuga. VALEM: LIIKUMISHULK e IMPULSS keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist. VALEM: Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impulss (nt sadamakai, püssikuul) IMPULSS näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada Impulsi muutumise kiirus on võrdne jõuga. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. HÕÕRDEJÕUD
1.Sõnasta Newtoni 1. seadus.Kaks näidet rakenduse kohta.-inertsiseadus: keha püüab säilitada oma paigal olekut või ühtlast sirgjoonelist liikumist- litter jääl ning nööri otsas püsiv keha 2.Mis on inerts?- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3.Mis on inertsus-näited rakenduse kohta.- keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.- mänguautot saab kiiresti liikuma lükata 4.Mis on jõud, tähis,ühik.- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.-tähis F -ühik N 5.Sõnasta Newtoni 2. seadus.- keha
Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus N II seadus-füüsikaline suurus on keha massi ja kiiruse korrutist p=mv 1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv Keha impulssi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumis aja korrutisega Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024
Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhu alust või riputus vahendil pingutades niiti või vedru. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsioon väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb. F=mg F=mg+ma F=ma F=m(g+a) Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt alla, tekib langemisel
9,8 m/s2? 5. Pidurdamisel vähenes auto kiirus 5 sekundi jooksul 20 m/s kuni 10 m/s. Arvuta auto kiirendus. Kui suur on pidurdav jõud, kui auto mass on 3,5 t? 6. Keha hakkas paigalseisust liikuma ja läbis 2 s jooksul 20 meetrit. Arvuta liikumise kiirendus. Milline on keha mass, kui talle mõjub jõud 15 N? 7. Kui suure jõu mõjul liigub alumiiniumist kuup küljepikkusega 10 cm kiirendusega 2m/s2? (alumiiniumi tihedus on 2,7103 kg/m3) 3. Keha impulss Tuletami valemit: F v - v0 a= a= m t F v - v0 = m t Ft = mv - mv 0 Keha impulss on keha massi ja kiiruse korrutis Keha impulss on liikumisolekut iseloomustav suurus. Newtoni II seadus (vana sõnastus)
(j) N.3.s. |F1|=|F2|; F~m1m2; 3. (j) (g=9.8;R=6400km;384000km; gk=0,0027m/s²) gk=v*v/r...Kõrguse suurenedes 60 kord, kiirendus väheneb 60² korda. N.2.-st F~g, aga g~1/r², seega F~1/r². Gravitatsiooni konstant g võrdub arvuliselt kahe ühe kgpunktimassi vahel mõjuva gra.jõuga kui nende vaheline kaugus on 1m.(j) (F=6,67*10¯¹¹ N*m²/kg²; G=F*r²/m1m2. Raskusjõud on grv.jõu avaldamis vorm maakületõmbjõud. F=GmM/R²;Kui kehale mõjub vaid raskusjõud siis langeb ta maa poole vabalangemise kiirusega. g=F/m=GmM/mR² =>g=GM/R²; raskusjõu valem:F=mg;Vabalangemise kiirus maapinnast kõrgemal g1=GM/(R+h)²; Kehakaal on jõud millega keha mõjub alusele või riputusvahendile(j) (Fr=klotsile mõjuv raskusj.; P=klotsi kaal)(j) (P=kuul. kaal; Fr=kuul.-le mõjuv raskusj.) kui alus on maasuhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis kehakaal võrdub ervuliselt raskusjõuga
jõudu millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. 12. raskusjõu valem 13. raskuskiirenduse valem F=mg 14. Keha kaaluks(P) nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. mg=Q(toereakts.) P=mg Keha liigub alla P=mg-ma (P on väiksem mg-st) Keha liigub üles P=mg+ma (P on suurem mg-st) 15. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. 16.( Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda) a) pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist b) aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad üsna kõvasti kokku kaks sildeta plii- või klaasplaati. 17. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass)
at 2 x = x0 + v0 + Liikumise võrrand: 2 h0=20m v0=35m/s Üle jõe ujumise ülesanne. Ujuja kiirus vee suhtes on 5 km/h. Ta ujub üle jõe risti voolusuunaga. Jõe laius on 120 meetrit ja voolukiirus on 3,24km/h. Milline on ujuja nihe ja kiirus kalda suhtes, ning kui palju aega kulub tal jõe ületamiseks? v= 5km/h v= 3.24 km/h l=120m Jõud ja impulss Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Inertsus, keha omadus säilitada oma kiirust. Mida raskem on keha kiirust muuta, seda inertsem keha on. Inertsiaalne taustsüsteem süsteemid, kus kehtib Newtoni esimene seadus. (näiteks Maa ja
1. Newtoni 1. seadus Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis, kui jõud puudub või jõud kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastupanu deformatsioonile. 5
Dünaamika Def. Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga
Kekstõmbekiirendus väljenad ringliikumisel kiiruse suuna muutust ajas. Keskõtmbekiirendus on kiirusega (suunatud alati pikki puutujat) alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak=v2/r. Periood on aeg, mille jooksul pikki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi. Tähis on t ning ühik [s]-sekund. Sagedus näitab võngete arvu ajaühikus. sageduse tähis on v või f ning ühik [Hz]- hertz. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused. V või f=1/t. Nr 5. Inertsus ja mass. Jõu. Newtoni seadused. Inertsiks nimetatakse keha püüet säilitada oma liikumise kiirust. Mass iseloomustab keha inertust ja vastastikust külgetõmmet. Massi saab mõõta kaalumisel ning massiühik on [kg]- kilogramm. Newtoni 1. Seadus: Keha liigub ühtlaselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni 1. Seadust nimetatakse ka inetsiseaduseks. Newtoni 2. Seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega
Newtoni I seadus Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt ( või on paigal) kui talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompentseerivad. Taustsüsteeme, kus esineb neutoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks. Iga taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt iretsiaalsüsteem suhtes on samuti irentsiaal. Galibi relatiivsusprintsiip: Taustsüsteem ühtlane sirgooneline liikumine ei mõjuta mehaanikanähtuste kulgu (selles süsteemis) Kehade omadus- inertsus. Kõik kehad püüavad säilitada oma kiirust nii suuruse kui suuna poolest muutumatutena. Inetrs kui nähtus- tavaliselt väljendub kehade inertsus selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Intertsus [m]= 1kg, Mida suurem on inertsus seda suurem on keha mass ja seda raskem on kiirust muuta. N: tank, laev meres. '' algul ei saa pidama, parast ei saa pidama''. Keha kiiruse muutmiseks on vaja teist keha. Teist keha iseloomustab jõud [f]=1 N. Mida
Toereaktsioon - jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Takistusjõud Gaasis või vedelikus liikuvale kehale mõjuv jõud . Ft= v* ( takistustegur) Üleslükkejõud vedelikes Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. P=F/S Rõhk vedelikes - Elastsusjõud- Jõud, mis tekib keha kuju deformeerumisel. Alati suunaga vastupidine. Jäikus Iseloomustab keha pikenemist jõu mõjul. Fe = -k * l Liikumishulk ehk impulss Massi ja kiiruse korrutis. Impulsi muut on seotud jõuga, on vektoriaalne suurus. Suuna määrab kiirusvektori suund. p=mv Impulsi jäävuse seadus Suletus süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv. m1v1 + m2v2 = m1v1 + m2v2 ' ' Mitteinertsiaalses taustsüsteeemis ei kehti Newtoni seadused, et saaks N. Seaduseid rakendada võetakse kasutusele inertsijõu mõiste
· tähis T · ajaühik s t · T= N Sagedus ajaühikus tekkivate täisringide aeg · tähis f · põhiühik 1/s = Hz N f= t 1 · T= f 1 f= T 2 r v=2 rf = T 6. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikumõju tugevust. Vektoriaalne suurus, tähis F, ühik 1 N (njuuton). Resultantjõud kõikide kehale mõjuvate jõudude vektoriaalne summa (ei ole reaalne jõud). Newtoni I seadus On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kulgevalt liikuv keha säilitab oma kiiruse jäävana, kui temale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade
1N, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2 Newtoni III seadus Katsed näitavad, et kehade vastasmõjul nende kiirenduste arvväärtuste suhe võrdub nende masside pöördsuhtega. a1/a2=m1/m2 ; F 1=F2. Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Gravitatsioonijõud Raskusjõud Keha Kaal 1667.a. avastas Newton gravitatsiooniseaduse, uurides kuu tiirlemist ümber maa ja kehade vabalangemist. Kaks punktmassi tõmbuvad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=(Gm1m2 )/r 2 G=(F*r 2 )/m 1m2. Gravitatsioonikonstant G=6,67*1011 (Nm2/kg2). Raskusjõud on gravitatsiooni avaldumisvorm. Maa külgetõmbejõud F=GMm/R2; M=6*1024kg; R=6400km
23. Mis on kiirendus? võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 24. Newtoni esimene seadu Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 25. Newtoni teine seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 26. Newtoni kolmas seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised 27. Mis on inerts? Nähtust kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada 28. Mis on inertsus? keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 29. Mis vahe on inertsil ja inertsusel? keha vastavat omadust inertsuseks. 30. Keha inertsuse mõõt? mass [m] 31. Mis on jõud? vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil
g- raskuskiirendus ( 9,8 ) Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikune mõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma, sest hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest, materjalist, vastu pinda suruvast jõust. Deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline.
FÜÜSIKA II KONTROLLTÖÖ ETTEVALMISTUS I seadus määrab ära millal keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või need kehad tasakaalustuvad. II seadus keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. III seadus kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. F=mg F=raskusjõud [N] m=mass[kg] g=raskusjõu kiirendus[N/kg] 9,8=10 N/kg Keha kaal jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Sõltub: Kui keha seisab või liigub ühtlaselt, siis on keha võrdne raskusjõuga. F=mg Keha kaal võib suureneda tekib ülekaal. Keha kaal võib-olla väiksem kui raskusjõud
Hõõrdejõud- Tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Seisuhõõrdejõud Võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Liughõõrdejõud Suunatud liikumisele vastassuunas, võrdeline rõhumisjõuga. Elastsusjõud- Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Hooke'i seadus- Kehtib väikestel deformatsioonidel. Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga. Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus- Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, kuid suunalt vastupidiste jõududega. Keha impulss- Liikumishulk. Keha massi ja kiiruse korrutis. (p=mv) Impulsi jäävuse seadus- Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaaniline töö- Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub
algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha, Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine kehade kukkumine, kui õhutakistus puudub või on väga väike. Kõik kehad kukuvad ühtemoodi, kiirusega g=9,8m/s2 Kinemaatika Kinemaatika uurib liikumist ruumis ilma, et vaatleks liikumist esile kutsuvaid põhjuseid.
algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha, Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju – avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine – kehade kukkumine, kui õhutakistus puudub või on väga väike. Kõik kehad kukuvad ühtemoodi, kiirusega g=9,8m/s2 Kinemaatika Kinemaatika uurib liikumist ruumis ilma, et vaatleks liikumist esile kutsuvaid põhjuseid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
