Inimene ja õigus
Õigussuhe
Tartu Tamme GümnaasiumÂ
(2012)Â Â
ÕigussuheÂ
• Õigussuhe – õigusnormidegaÂ
reguleeritud ühiskondlik suhe
• Näide – kui üks inimene rikub teiseleÂ
kuuluva asja ning tekitaja peab hüvitamaÂ
kahjuÂ
• Subjektiivne õigus –  konkreetseleÂ
isikule kuuluv õigus nõuda teiselt  isikultÂ
teatavat käitumist (nt kahju hüvitamine)
• Juriidiline kohustus - käitumine, midaÂ
tuleb teostada õigustatud isiku huvides
• Õigussuhte sisu – subjektiivne õigus jaÂ
juriidiline kohustus
• Juriidiline fakt – konkreetne käitumisakt,Â
mis on õigusega reguleeritudÂ
• Näide: raha laenamine, kaupade ostmine Â
ja muu taoline, mis on õigusegaÂ
reguleeritudÂ
• Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, milleÂ
tõttu tekivad subjektiivsed õigused jaÂ
juriidilised kohustusedÂ
• Õigussuhte objekt – millele õigussuheÂ
on suunatud (nt kauba üleandmine)
Õigussuhte subjektid
• Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahelÂ
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Magnet1357
Õppematerjali autor
Õigusemõistmiseks peeti kohut, kirjapanemate normide tundjatest said pikapeale kohtunikud. Riikide tekkimisega koos tavaõigus korrastati ja pandi kirja. Esimestele seadustele on iseloomulikud erakordselt julmad karistused. (Hammurapi) ÕIGUSSÜSTEEMID. ÕIGUSSÜSTEEM- 1) üldnimetus mingis riigis või riikide kogumis ajalooliselt kujunenud õiguslikele arusaamadele 2)mingis riigis või riikide kogumis kehtiva õiguse struktuur, liigendumine õigusharudeks (era-, avalik õigus.) ROOMA ÕIGUS: Rooma riigis kehtestatud õigus, mis hakkas kujunema VI-V saj eKr. Kodifitseeriti lõplikul kujul VI saj. Bütsantsi keisri Justianuse käsul. Põhimõtted : 1) kõigi kodanike võrdsus seaduse ees 2) kodanikku ei tohi kohtuta süüdi mõista 3) õigus edasi kaevata kohtuotsuse peale 4) eraomandi puutumatus Keskajal muutus L-Eur. valdavaks, neil põhineb kogu hilisem euroopalik seadusandlus GERMAANI SÜSTEEM: 1)keerukad, aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks
Tööleht nr 1 Küsimused Mis on õigus? Kuidas tekkis õigus? Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised  *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni
on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 3. SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS 1) Seaduse algatamine. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teised isikud
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid.
· "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus  filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus  käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.)  netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõistu. Religioon  usk jumalasse. Loomuõigus (IUS naturale)  igale elusolendile kuuluv õigus.
liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. 6. õigussuhe ja selle elemendid Õigussuhe on õigusnormide põhkal tekkiv ühiskondlik suhe, milles osalejatel on subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. 1) õigussuhte subjekt  juriid. või füüs. isik 2) subjektiivne õigus  õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks 3) juriidiline kohustus  vajaliku käitumise määr, mida kontrollib riik 4) õigussuhte objekt  väärtus, millele on suunatud õigussubjektide käitumine 7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks.
Õigus allikad: 1) Õiguslikud tavad 2) LEPING- vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel 3) Kohtulahendid ehk PRETSEDENDID 4) Õigusteadlaste ehk juristide arvamused 5) Üldaktid Õigusejagunemine - 1) ERAÕIGUS - reguleerib õigulikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) AVALIK ÕIGUS - reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik Õigussuhe Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühikondlik suhe Subjektiivne õigus - isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist Juriidiline kohustus - õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta Õigussuhete objekt- ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud Õigussuhete subjektid- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud ( Jagunevad: 1) füüsiline isik - inimene 2) juriidiline isik - seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutused ja organisatsioonid) Eraõiguslik juriidiline isik- loodud erahuvides , nt osaühing
Juriidilised kohustused ja subjektiivsed õigused ongi õiguse subjektide faktilise käitumise kõrval teiseks oluliseks õigussuhet iseloomustavaks tunnuseks. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Reflektsiooniõigus-olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist Subjektiivne õigus Terminiga „õigus“ ei tähistata mitte ainult korda, vaid ka õigustust-see on subjektiivne õigus. R. Ihering määratles subjektiivset õigust kui õiguslikult kaitstud huvi. Teise teooria kohaselt on subjektiivne õigus õiguslikult kaitstud tahtevõim/võim. Võim ja huvi määravad subjektiivse õiguse olemuse. Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada lähtudes tagatud õiguse sisust: 1. Absoluutseteks subjektiivseteks õiguseteks. Kujutab endast õiguslikku võimu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid