Ilmar Raag , „Kultuuritust ei ole olemas“
Tänapäeva
maailmas on mõiste „kultuur“ muutunud, võrreldes mineviku
omadustega. Filmirežissöör
Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole,
tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu
kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati
põhjendatud.
Üheks
väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma
vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake,
kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Alice Edel
Õppematerjali autor
Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Töö eesmärk on leida vastus küsimustele: · Mille poolest sarnanevad ja erinevad looma ja inimese mõtlemine? · Kus kohast on pärit meie mõtlemine? · Milline on mõtlemise ajalooline areng läbi erinevate kultuuride? · Kas kõik inimesed mõtlevad mistahes ülesannete lahendamisel ühtviisi või on olemas mitut tüüpi mõtlemist? · Kuidas mõtlevad lapsed? · Milline on keele ja mõtlemise vaheline seos? Töö ülesanne on anda ülevaade järgmistest teemadest: · Mõtlemise muutumisest ajaloos · Mis on mõtlemine, mõtlemisoperatsioonid ja vormid, mõtlemise liigid · Loogika, keel ja mõtlemine · Laste mõtlemine Töös antakse põhjalikum ülevaade loovmõtlemisest ja positiivsest mõtlemisest, sest need
positiivse" Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks: 1)teoloogiline või näiline faas Animism Polüteism Monoteism 2) metafüüsiline või abstraktne faas 3) positivistlik või teaduslik faas Ka erinevad teadused on läbinud need kolm staadiumi. Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism) Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvad ,,nähtuste taga" ning kutsuvat esine nähtusi. Sellisteks olemusteks on peetud näiteks ideesid (palton); vorme (Aristoteles); substantse (Descartes); ,,asja iseeneses" (Kant); mateeriat (materialistid). Kogemuses on meile antud vaid konkreetsed majad, kivid, mäed, kuid me
kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikult on purkide hind kasvanud ning neid müüakse oluliselt kullast kallimalt ○ Rekordhinnaks 182 500 GBP ○ Ühelt poolt kunstituru parodeerimine ○ Teisalt tarbimisühiskonna ja selle poolt tekitatavate jäätmete kriitika Eelnev kui kontranihilistlik žest ● Mõte oli näidata, kui sitane kultuur tglt oli (kutsika nina kaka sisse surumine) ● Praegu on kristlus õhtumaise kultuuri alusena vastanduva alternatiivse vaatena pungiga ühes paadis ● Vastandumine tähendusetusele siinkohal ehk midagi väga postmodernset Postmodernismist pohuismini ● Pole kindel, kas postmodernism ja -lik kultuurgi olemast on, sest seda määratletakse vulgaar-relativismi vaimus, kui et 21. sajandiks “suurte lugude” (kristlus, teaduse lineaarne progress jms) aeg möödas
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon
.................................................................................................................................................. 43 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva.........................................
kohta. 4 Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne. Traditsiooniliselt on erinevatel asjadel olnud erinevad vahetusringluse süsteemid (Nigeerias subsisteerimisasjad, auasjad, inimene/maa asjad), kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi). Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta. Neid asju singulariseeritakse, ehk tehakse nimetatakse pühaks (Durkheim 1912). Näiteks kuninglikud regaaliad. Nende kahe püüdluse vahekord - universaalse ja singulaarse - on erinevates esemeringlustes erinev. Näiteks teeneid vahetatakse teenete vastu, kuid mitte raha teenete vastu; annetused on anonüümsed või siis pannakse doonori nimi majale vastates seega teenele teenega; George Washingtoni monumenti ei taheta müüa jne.
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks."
Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse e positivistliku ja loomuõigusliku vahepealset. Nii tähistab Dreier õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Sellest järeldub, et õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue, mille tagab nende formaalne jõudmine õiguskorda. Lisaks on vajalik ka normide toime tulemuslikkus. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist: · Õiglusest; · Õiguslikust garanteeritusest; · Eesmärgipärasusest. 3 3. Õiguse määratlemine4. (vt E. Raska!) Ühiskond kui iseorganiseeruv süsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid