Levimus Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Üldvarusid atmosfääris hinnatakse 3,7*109tonnile, kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. He sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,10...
Heelium(He) Heelium on VIII rühma esimene element. Tema aatomis on täitunud elektronkiht 1s2. Aatomi elektronstruktuuri püsivuse tõttu erineb heelium kõikidest teistest keemilistest elementidest. Heeliumil on suurim ionisatsiooni energia (24,58 eV), kuid väikseim aatomi polariseeritavus. Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C
Mis on heelium ? Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2. Heelium (He) on lõhnata ja värvuseta, natuke õhust kergem väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He sulamistemperatuur on -270 kraadi ja keemistemperatuur -269 kraadi. Heelium ei ole põlev, mürgine ega sööbiv. Levimus : Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. Heelium sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivset es mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium-4,
Heelium Krista Hendrik 10.04.11 Asukoht perioodilisustabelis... 10.04.11 Nimetus ja avastamine... Avastamine Päikeselt: 1868 Jules Janssen ja Joseph Norman Lockyer Uue elemendi nimetus: Päikese kreekakeelse nimetuse järgi (helios päike). Esinemise Maal avastas 1881 itaalia teadlane L. Palmier Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. 1895 eraldas W. Ramsay heeliumi kleveiidist. 10.04.11 Üldine... Heelium (He) on Maal vähelevinud keemiline element. Keemiliselt on He väärisgaas, ühendeid pole siiani veel ühtegi avastatud. He aatomite vahelised tõmbed on nõrgad- keemistemperatuur on kõigist elementidest madalaim. 10.04.11 Isotoobid... Stabiilseid on kaks, massiarvud 3 ja 4 Radioaktiivsematest stabiilseima massiarv 6 Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Hee...
Heelium Kristiina Kesküla 10. klass Orissaare Gümnaasium Füüsikalised omadused lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas; natuke kergem õhust; st -270ºC; kt -269ºC . Keemilised omadused keemiliselt väärisgaas; ei põle. Leidumine leidub vähesel määral Maa atmosfääris; heelium on universumis levikult teine element. Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine meditsiinis; õhupallides; süvasukeldumisel; keevitamisel, lõikamisel; jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt heelium avastati Päikeselt; kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) vedel heelium on kõige külmem vedelik; heelium on ülivoolav. Lisamaterjal Kasutatud kirjandus Heelium
Aatomikooslused Molekulid ja kristallid Klass: 12 Kuupäev: 9. aprill Tallinn 2009 Tõrjutusprintsiip Eri elemente eristab laenguarv Z:Z prootonit tuumas ja sama arv elektrone selle ümber elektronkattes parvlemas. Enamikus tuumades on olemas ka mingi kindel arv neutraalseid tuumaosakesi, neutroneid, kuid nendest ei sõltu, mis elemendile aatom kuulub ja aatomi omadusi mõjutavad nad nõrgalt. Positiivne tuum tõmbab neid kõiki endale võimalikult lähemale. Elektroni leiulaine on tema "koht" aatomis. Tuumale lähimale, põhiseisundile vastava leiulaine peakvantarv n = 1, edasi kihistuvad ergastatud kvantseisundid, mille n = 2, 3 jne. Elementide spektrite ning füüsikaliste ja keemiliste omaduste uurimine näitab, et laias laastus on selline alglähend mõistlik. Tuuma tõmbele alludes asuvad kõi Z elektronid tuumale lähimasse leiulainesse? Siis sarnaneks kõikide aatomite spektrid vesiniku spektrile. N...
Standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised, madala reaktsioonivõimega Väga stabiilsed Inertsed Moodustavad vaid üksikuid ühendeid teiste elementidega HEELIUM Keemiline element järjenumbriga 2 Aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad Keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim(-269°) Ainus element, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahke Heelium (He) avastati spektroskoobi abil kõigepealt Päikesel 1868 Avastajaks oli prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen Kasutamine: jahutamiseks (nt. LHC), õhupallides, Teadusteatris NEOON Keemiline element järjenumbriga 10 Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranžilt Heeliumi järel kõige kergem element Õhus sisaldub normaalolukorras 0,0012% Kasutamine: neoonreklaamide tuledes, laserites, televiisorites ARGOON
kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi omadused Heelium on teiseks elemendiks peale vesiniku oma leviku poolest maailmaruumis. See on lõhnatu, värvitu ja maitsetu üheaatomiline gaas. Keemiliselt on heelium inertne ja gaasiliselt kõige vähem lahustuv. Heelium on kõigi keemiliste elementide seas kerguse poolest teisel kohal kaaludes umbes üks seitsmendik õhu raskusest. Samuti on see vees väga raskelt lahustuv ning mittepõlev. Veeldatud heelium on kõige külmem teadaolev vedelik. Heeliumi kasutusalad Veeldatud heeliumi kasutatakse meditsiinilistes uuringutes (TMR) ning erinevates analüütilistes- ja tootmisprotsessides.
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ Erinevate gaaside iseloomustus ja rakendamine Juhendaja: 2012 Argoon (Ar) · Värvitu, lõhnatu ja mittereaktiivne gaas · Suurte kontsentratsioonide juures lämmatav · Molekulmass: 39,948 · Keemistemperatuur 1,013 baari [oC] -185,87 · Tihedus 1,013 baari, 15°C, [kg/m³] 1,691 · Süttivus: mittesüttiv · Erimaht 1,013 baari juures, 15°C, [m³/kg] 0,591 · Märksõna: WARNING · H-laused: Kokkusurutud gaas => H280 sisaldab rõhu all olevat gaasi, võib kuumutamisel plahvatada Jahutatud gaas => H281 sisaldab külmutatud gaasi, võib tekitada krüogeenseid põletusi või vigastusi Kasutusvaldkonnad · Argoon on üks tuntumaid kandegaase gaasikromatograafias. Argooni kasutatakse transportgaasina katoodpihustusel ja plasmasöövitusel ning kattekih...
Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu
5) maagaasi, õli, bensiini ja jt ühendite tootmine Süsinik moodustab koos hapnikuga süsihappegaasi. See eraldub näiteks põlemisel ja hingamisel. Süsihappegaas on süsiniku stabiilseim oksiid. Taimed kasutavad süsihappegaasi fotosünteesides, tootes sellest uuesti hapnikku. Samuti kasutatakse süsihappegaasi tulekustutamisel ja erinevates jahutuslahendustes. C 12,01115 Süsinik 4 Heelium Heelium on perioodilisustabelis 1. perioodis ning VIIIA rühmas. Heeliumil on vaid kaks elektroni ning selle aatomnumber on 2. Keemiliselt on helium väärisgaas. Et heeliumi aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on heeliumi keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim ehk siis 268,934 kraadi. Heeliumi tihedus on 0,0001787 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 272,2 kraadi. Heelium on värvusetu ning väga kerge (kergem kui õhk).
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus
Tavaliste pingete ja voolutugevuste korral annab neoon haruldaste gaaside seas kõige intensiivsema elektrilahenduse. Levik Õhus sisaldub teda normaalolukorras 0,0012 protsenti. Rakendused Neoonlampide punakas-oranzi valgust kasutatakse laialdaselt neoonreklaamis. Sõna "neoon" kasutatakse selles seoses ka teiste gaaside puhul, mis annavad teisi värve. Vedelat neooni kasutatakse ka odava krüogeense külmutusagensina. Enamikus rakendustes on ta odavam külmutusagens kui heelium. Neooni kasutatakse veel: · kõrgepingeindikaatorites · liigpingepiirikutes · lainemõõturites · televiisorites Heeliumi ja neooni kasutatakse heelium-neoonlaseris. Heelium (He) Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2 Stabiilseid isotoope on kaks, massiarvud 3 ja 4. Radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 6 ja poolestusaeg 0,8 sekundit. Heelium-4 on oma tuuma stabiilsuse tõttu valdav heeliumi isotoop looduses
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, ...
4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit.
surutud gaasimull, ning Maa-taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 kilomeetrit allpool. Jupiteri keskmine pinnatemperatuur on 145oC. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi molekule. Põhilisteks on küll vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja etaan (C2H6). Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse seda pidevalt. Laigu pikem külg võrdub 50 000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3).
KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee Vesinik Hydrogenium H haa
on infrapunane. 3000 Punane Antaares 4000 Oranz Aldeparan 6000 Kollane Päike, Capella 10 000 Valge Sirius, Vega 30 000 - 50 000 Sinised Rigel, Orioni vöö tähed Kõikide tähetede atmosfääris on põhiliselt veinik ja heelium. Mida külmem on täht, seda rohkem on aatomeid, mida kuumem, seda rohkem ioone. Värvus-heledusdiagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust temperatuuri ja heleduse järgi. HR Hertzsprungi-Russell. Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest (90%).
Snasta perioodilisusseadus. $Kes ja millal selle avastas? -Dimitri Mendelejev; 1869 $ Millega algab iga periood? -Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid?
Inimesed pole nii tugevad, et puhuda suuremat rõhku kui üks õhupall on võimeline hoidma. Selleks lahenduseks on leiutatud pumbad. Neid on mitmeid liike, on nii axial-, tsentrifuug-, kruvipumpasi kui ka teisi. Kõikidel on üks ja sama sarnasus. Nad pumpavad õhku, läbi ventiili, mahutisse. Õhk ei pea alati olema 21% hapniku ning 78% lämmastiku. Võib olla ka puhas heelium või muud sorti gaas. Peab olema teadlik sellest, et gaasid erinevad, näiteks heelium on kergem kui õhk ning xenon on raskem. Seega kui pumbata 10l õhku mahutisse siis on mahuti rõhk suurem kui heeliumiga täidetuna ning väiksem kui xenon gaasiga täidetud mahuti. Sellega kaasneb aga oht. Juhul kui rõhk mahutis ületab sellele määratud piiri siis mahuti võib igahetk rõhule järele anda. Et rõhku mõõta on leiutatud ese nimega manomeeter. See näitab kui suur on rõhk möödetavas mahutis.
9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm? a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide rida 12) Metallilisuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. 13) Mis on a) s-element b) p-element? a) (IA ja IIA) rühma elemendid ja heelium, mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s1 või s². b) (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p1, s²p², s²p³, s²p4, s²p5 või s²p6. 14) Osata leida elemendi maksimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada oksiidi valemit ja happe/aluse valemit. Maksimaalne o-a võrdub rühmanumbriga 15) Osata leida elemendi minimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada vesiniku ühendi valemit
desinfitseerimiseks lõhnaõlide, odekolonnide valmistamiseks (hea lahusti õlidele ja vaikudele). Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH a) Füüsikalised omadused siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik pole mürgine lahustub hästi vees b) Kasutamine kosmeetika toodete valmistamiseks polümeeride lähteainena Väärisgaasid Elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma. He kuulub s- elementide hulka (elektronvalem 1s2 ). Teised väärisgaasi on p-elemendid ning nende aatomite väliselektronkihti iseloomustab valem xs2xp6 . Seega on väärisgaaside aatomites väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside
Temperatuur atmosfääris -140 °C . Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled, mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes põhjustavad torme. . Tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Looduslikke kaaslasi 16 Jupiter Jupiter Saturn Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin.Temperatuur atmosfääris 180 °C. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiteri omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Aastaajad vahelduvad. Samuti on seal tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Kaaslasi 18 . Saturn Saturn Uraan
Kohe pärast pauku eraldus tugev vastastikmõju ja see päästis valla kiire paisumise. Temperatuur ulatus siis umbes 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temperatuur langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatuuril muutuma raskemateks elementideks- süsinik, hapnik...raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest
kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. · Kloor Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes (näiteks veealuste merevulkaanide pursete puhul ), siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. · Heelium Heelium eksisteerib looduses isotoopidena 3He ja 4He. Toatemperatuuril ja normaalrõhul on 4He ja 3He gaasid. Madalal temperatuuril ja normaalrõhul kondenseeruvad 4He ja 3He vedelikeks. Neid nimetatakse kvantvedelikeks. · Neoon Õhus sisaldub noormaalolukorras 0,0012% neooni. Neooni kasutatakse odava krüogeense külmutusagensina, kõrgpingeindikaatorites, liigpingepiirikutes, lainemõõturites, televiisorites. · Argoon
keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Kõik teadaolevad elemendid on olemas ka perioodilisustabelis e. Mendelejevi tabelis. 2011. aasta seisuga on teadaolevaid keemilisi elemente 118. Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. Kõigepealt tekib vesinik ning seejärel heelium. Sarnane tuumasüntees jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni. Rauast raskemad elemendid tekivad tähtede eluaja lõpul. · Uued elemendid Tekivad tuumasünteesi tulemusena. Tuumasünteestoimub looduslikult tähtedes ning on
Aatomi tuumade teke 10 astmel -5 sekundit pärast Suurt Pauku on universum jahtunud 1 triljon K ning kvarkide triod hakkavad moodustama prootoneid ja neutroneid. Edasisel jahtumisel prootonid ja neutronid ühinevad tulevaste aatomite tuumadeks(heelium). Kergemate aatomite teke Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande kraadini, oli elektronide liikumine aeglustunud ning kerged tuumad suutsid neid haarata. Moodustusid kergemad aatomid nagu vesinik, heelium ja liitium. Galaktikate teke Esimesed galaktikad sünnivad 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Kui universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutus läbipaistvaks, siis hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ning tekkisidki galaktikad(algselt kvasaritena). Tähtede teke Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Nende esialgne koostis on peaaegu ühesugune-neis on
Third level Fourth level Fifth level SATURN Suuruselt teine meie Päikesesüsteemis Nimetatud Rooma põllutöö- ja viljakasvujumala Saturnuse järgi Tiirlemisperiood 29,5 aastat, pöörlemisperiood 10h 32min 15 s Kaaslasi vähemalt 60 Ehitus: tuum (raud, nikkel ja silikaatne kivim ümbritsetuna metallilise vesinikuga),vahekiht (vedel heelium ja vesinik, ümbritseb väline gaasikiht) Näib hele-kollane atmosfääris asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Magnetväli 1/20 Jupiteri magnetväljast Ammoniaagiudu, ammoniaagijää pilved, vee ja jää pilved Puhuvad tuuled kiirusega 1800 km/h (suurem kui Jupiteril, väiksem kui Neptuunil) Üheksa rõngast ja kolm katkendikku kaart (koosnevad põhiliselt jääosakestest ja kiviprahist, tolmust) Suurim kuu on Titaan (meie Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu, suurem kui
universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire paisumine inflatsioon, tekkisid kvargid ja antikvargid. Universum jahtub ja tekivad prootonid ja neutronid. Nendest moodustusid vesiniku aatomid, millest omakorda tekkis heelium, et saaksid tekkida raskemad elemendid tõmbus maailmaruumis olev mateeria gravitatsiooni tõttu kokku. Tekkis täht, mille tsentris hakkasid toimuma tuumareaktsionid ja heeliumi põlemisel tekkisid uued raskemad elemendid. Tähed on, kui milajrdeid aastaid põlev gaasikera, mille kütus ükskord otsa lõppeb. Tähtede sisemuses lõppevad vesiniku varud ja alles jääb ainult heelium. Tuum tõmbub kokku, temperatuur tõuseb. Järgneb
TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
Stirlingmootor Tõnu Kaine AL12 Juhendaja: Tõnu Kruusmaa Stirlingmootor eelisteks on väike toksilisus, müra ja vibratsioon. Mootor on gaassoojuslik kolbmootor välise soojusvahetusega. Töötav keha (õhk, heelium, süsinik) ei saa soojust kütuse otseselt põlemisest silindris vaid selle pealejuhtimisest läbi silindri seinte. Töötav keha asub suletud süsteemis ja töö ajal ei vahetu. Energia jõuseadmes, mis töötab kaevandavatel kütustel (nafta, süsi, gaas) toimub pidev põlemisprotsess ja seetõttu on heitgaasid väiksema toksilisusega. Mõned pildid mootorist ja ka üks video: http://www.youtube.com/watch? v=nOO8Ohf2GX0
ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik Esindajad Metallid Alumiinium Kroom Raud Vask Poolmetallid Germaanium Arseen Antimon Telluur Väärisgaasid Heelium Neoon Argoon Radoon Mittemetallid Vesinik Boor Süsinik Lämmastik Lantanoidid Lantaan Tseerium Praseodüüm Neodüüm Aktinoidid Aktiinium Toorium Protaktiinium Uraan Minu ilus töö
Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum Plii Pb Plumbum Nikkel Ni Nickel Kuld Au Aurum Lehekülg 1
bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes triptühhonmonoloogides, üksildaste stereovalsside rütmilisust ei taipa nad iial, vaevalt emban su kauguse kuma öiste varju, kaunid ioonroosid alajaamade küllas, lahustub vees meie valu, kui tundmus, möödapääsmatus, jääkides sündmus. aja pöördmomendis gaaslahendub krüptoon, su kaunites embustes formaliin kostub me veenide kaja,
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet)
Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa ...
Laserravi Mida mõistame sõna all LASER · Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil Laserid meditsiinis · Süsinikdioksiid laser · Argoonlaser · Heelium-neoonlaser · Pooljuhtlaser ehk dioodlaser Laserite tüübid · Ablatiivsed laserid mittekontaktsed · Mitteablatiivsed laserid kontaktsed Laservalgus vs. tavaline valgus · Laseri valgus on monokromaatiline kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi) · Kirurgiliste haiguste puhul (haavandid, luumurrud, venitused) · Kopsuhaiguste puhul...
· Õhus normaalolukorras 0,0012% · Pole teada, kas seda looduses esineb. Omadused · Värvitu · Lõhnatu · Üheaatomiline · Tihedus: 0,9 kg/m3 Üks kergematest väärisgaase · Sulamistemp.: -248,60C · Keemistemp.: -246,080C · Inertne · Hõõgub punakalt oranzilt Kasutamine · Neoonvalgustid, -lambid · Neoonvärvid · Plasmateleri ekraanides · Lasrites · Vaakumtorudes Huvitavat · Toodetakse tööstuslikult vedelal kujul · Väga kallis gaasi ja vedelikuna 55x kallim kui vedel heelium Kasutatud materjalid · Pildid: · https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSX0X8KWHNvPpOaOWt5yjcyEec 4n3V0JBPpySBSs9rBjN2B54RmSw · http:// www.intl-lighttech.com/sites/default/files/images/catalog/Neon_Lamps-ILT_Sources_Catalog_pg2 2-color-web.jpg · https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_16266445.jpg · https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f8/Neon-glow.jpg · Informatsioon: · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/neoon.htm · https://et
· Spektraalanalüüs põhineb asjaolul, et iga keemilise elemendi aatom kiirgab ja neelab ainult temale iseloomulikke sagedustega elektromagnetilisi laineid. 1814. a märkas Joseph von Fraunhofer, et Päikese spektris on näha tumedad jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas.
PÄIKESESÜSTEEM Planeetide järjekord: NUSJMEVM Päike Suuruse järgi: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Earth, Veenus, Marss, Merkuur Atmosfäär: Merkuur (hõre), Veenus (tihe), Earth, Marss (maasarnane), Jupiter, Saturn, Uraan(metaan-sinine), Neptuun (vesinik+heelium+metaan) Kõrgeima temperatuuriga planeet: Veenus Madalaima temperatuuriga planeet: Uraan Meteoor – ere välgatus öises taevas e langev täht. Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Meteoor – põleb lõpuni. Meteoriit – ei põle lõpuni, langeb maale. Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähi...
Ülesanne 5 Protsess ideaalgaasiga Algandmed: V1=8m3 Gaas on heelium (He) T=const. M(He)=4g/mol p1=8Mpa=8000000 Pa He moolerisoojus k=1,67 t1=400°C V2;T2;L;Q=? T1=T2=673,15 K p2=0,14 Mpa=140000 Pa Arvutused: Leian erimahu v1 valemist pv=RT: 8000000· 0,175 v2 = 140000 = 10 m3/kg RT v1 = p
6 Faktid neoonikohta Neoon on vääriskaas. Neoon on värvitu, lõhnatu, inertne. Neoon avastati koos krüptooni ja xenoniga. Neoon on üles ehitatud alfa-püüdmise fusiooniprotsessi alusel. Jupiter on mõnevõrra kahanenud neoon. Neoon annab selge punakas-oranži kuma, kui seda kasutatakse kas madalpinge või kõrgepinge elektrilahendustorusid või neoonreklaami märke. Neoon on vedel õhk. Neoon on tunduvalt kallim kui heelium sest õhk on tema ainus allikas. 7 Pildid 8 Infoallikad http://en.wikipedia.org/wiki/Neon http://www.chemicalelements.com/elements/ne.html http://www.webelements.com/neon/history.html
1. SÜSINIKU KEEMIA tööleht Orgaanilised ained koosnevad ...................................... ja .................................. Sageli esinevad nende molekulides ka .................................., ................................ ja .......................................... Mõiste orgaaniline keemia võttis kasutusele 1808. a. rootsi teadlane, kelle nime saate ristsõna lahendusena. Kirjutage elementide tähised: 1)baarium, 2)raud, 3)broom, 4)tsink, 5)heelium, 6)liitium, 7)räni, 8)kuld, 9)väävel. 2) 3) 5) 7) 8) 1) 4) 6) 9) Süsiniku erilisus Süsiniku sümbol on ......., tema aatomi tuumas on ....... prootonit ja ...... neutronit. Tema elektronkatte moodustavad .......... elektroni, mis on jaotunud ........ elektronkihile ja väliskihil on neist ....... elektroni. ...
KAUGUS kilomeetrites 778 miljonit km 150 miljonit km SUURUS (pindala või raadius) 510 065 284, 702 ruutkilomeetrit MASS kilogrammides Maa massist 318 korda raskem 5,9736*10 astmes 24 TIHEDUS (keskmine) 1,34 vee tihedust 5,5 g/ kuupsentimeetris KOOSTIS Heelium, süsinik Ränist, magneesiumist, rauast, hapnikust, väävlist ÖÖPÄEVA PIKKUS 24 h 9 h 50 min AASTA PIKKUS (Maa 11.85 365, liigaastal 366 ööpäevades) PÖÖRLEMINE Kiirelt ümber oma telje Ümber polaartelje KAASLASED 63 kuud, suurimad IO, Euroopa, Kuu
· 6 planeet meie Päikesest, vahemaa 1,4 miljardit km · Tiirlemisperiood 29,5 Maa aastat (9,69km/s) · Pöörlemisperiood 10h 33min · Ainus planeet, mille tihedus on veest hõredam (0,687g/cm) · Mass = 95 Maa massi (5,6846 * 1026 ) · Kaaslasi 60, tuntuim Titaan · Võib puhuda tuul kuni 1800km/h. · Nimetatud jumala Saturnuse järgi · Tuum: raud, nikkel, silikaatne kivim. Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism)
Päike Eliise 9. klass Päike suurim objekt päikesesüsteemis Läbimõõt: 1 392 000 kilomeetrit Millest Päike koosneb? 73,46 % vesinik 24,85 % heelium 1,67 % teised gaasid Miks võib Päike ära kustuda? Päikese keskmes asuvates termotuumareaktorites toodetakse ühes sekundis 700 millionist tonnist vesinikust 695 millionit tonni heeliumi Plasmaolekus ülikõrge temperatuuri tõttu Pöörleb diferentsiaalselt, mille tõttu magnetvälja jõujooned põimuvad ning purskavad välja magnetvälja silmused, mis moodustavad päikeseplekke ning protuberantse. Protuberantsid http://www.youtube.com/watch
(1919) Tuumaseose energia hoiab koos nukleoni aatomituumas. Suurem seoseenergia on raua aatomitel. Tuumaseose energia sõltub tuuma massiarvust. Mida suurem, seda suurem on ka seoseenergia. TUUMAREAKTSIOONID: KERGED TUUMAD RASKED TUUMAD Ühinevad Lõhustuvad Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad. Tekib heelium. suuda koos hoida. Siis toimub, kui aatomituum neelab alla ühe neutroni. TERMOTUUMAREAKTSIOON AHELREAKTSIOON (kui neutrone on rohkem) NT: vesinikupomm NT: tuumapomm IONISEERIV KIIRGUS- suure osakeste, kvandi energia voog. ALFAKIIRGUS BEETAKIIRGUS GAMMAKIIRGUS Heeliumi aatomituumad. Elektronide voog
Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%) Uraan - atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (-224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst Neptuun - Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Pluuto Kõige väiksem planeet Päikesesüsteemis. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt
Suur Pauk Henry-Mario Hallik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lühike kirjeldus Toimus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine põhimõtteliselt mitte millestki. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutavust. Et Suurest Paugust sai peale mateeria alguse ka aegruum, siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: Galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine Universumi mikrolainetausta spekter Tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures Keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
