Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on nii hästi hoolitsenud laste eest ?
  • Kes on teinud meie elu nii rõõmsaks ?
  • Kes on teinud meie maa nii õnnelikuks ?
  • Mitu kivimaja (kooli, vabrikut) on nüüd selles linnas ?
  • Mitu korda rohkem ?
  • Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme ?
  • Kuidas te distsipliini hoiate ?
  • Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset ?
  • Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset ?
  • Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis ?
  • Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset ?
  • Mida üldse tähendab õpilassõbralik klassiruum ?
  • Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis ?
  • Kuidas hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset ?
  • Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis ?
  • Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset ?
  • Mida üldse tähendab õpilassõbralik klassiruum ?
  • Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis ?
 
Säutsu twitteris

Iisaku Gümnaasium









HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL
Uurimuslik töö tasemeeksamina




Koostas: Anu Järvepera
Juhendas: Karin Voist





Iisaku 2009


















Sisukord

  • Sissejuhatus..............................................................................................................4
  • Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5
  • Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9
    3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9
    3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12
    4. Distsipliin
    4.1. ENSV - kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja ?.........................14
    4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15
    5. Küsitluslehtede vastuste analüüs
    5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17
    5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19
    5.3. III põlvkond (51-67 aastat)........................................................................21
    6. Kokkuvõte............................................................................................................24
    Kasutatud materjalid............................................................................................25
    LISAD
    -Lisa 1 (küsitlusleht)........................................................................................26
    -Lisa 2 (küsitluslehe vastused).........................................................................27







    1. Sissejuhatus
    Üheaegselt NSV Liidu vägede sissemarsi ja sini-must-valge asendamise punalipuga Pika Hermanni tornis algas uus ajajärk mitte ainult senise Eesti Vabariigi poliitilistes institutsioonides, vaid ka haridusasutustes. Toimusid mitmed tavainimese jaoks suurt rolli mängivad muudatused õppeainetes, õpikutes ja koolisüsteemis üldiselt.
    Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet.
    Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust “Nõukogude kool ja õpilane”. Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal.
    Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12-23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat (). Küsitlusleht ja vastused on lisatud käesolevale uurimustööle.
    Uurimustöö valmimisel aitas ja juhendas mind Iisaku gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuseõpetaja Karin Voist.







    2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid)

    Eesti Vabariik inkorporeeriti 1940. a. NSV Liitu, kus ei olnud veel jõutud üldise kirjaoskuseni (1930.a. oli kirjaoskajaid 62,6%) ja kehtis demokraatlikest läänemaadest tunduvalt erinev koolikorraldus : valitses riiklik koolisüsteem, keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus.
    Leelo Tamm (sünd 1927) ...”Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks.
    Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ... (...., lk....)
    Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon , majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri - ja komsomoliorganisatsioon.
    Ülo Uusma (sünd 1930) ...”1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts `ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta.
    Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega sa meie hulka kuulugi. Üllatun Otto reaktsioonist ja sõnakasutusest; mõtlen, keda vanemad kurnavad, kas isa ema või vastupidi. /---/... (.... lk.....)
    Koolide materiaalne baas kannatas raamatukogude puhastamise ning patriootilise sisuga inventari hävitamise tõttu. Suletud erakoolide hooned ja vara anti tihti uue venekeelse elanikkonna koolidele.
    Õpetajatele selgitatakse uue korra reegleid 1940. a. augustis korraldatud haridustöötajate kongressil, kaadri hulgas teostatakse puhastus, andmete saamiseks värvatakse kooliteenijaid NKVD teenistusse. Koolide juhatajad enamasti vallandatakse või viiakse teisele tööle. Vallandatud erialast tööd ei saa, mõned, kellel õnnestub leida töökoht kaugemates maakohtades, leitakse ikkagi üles ja sunnitakse õpetajatöölt lahkuma . Õpetajaskonda sunnitakse osalema Nõukogude-meelses agitatsioonis, mis põhjustab hiljem probleeme Saksa võimudega. Sõja alates (II maailmasõda) represseeritakse ja hävitatakse füüsiliselt hulk õpetajaid, kuivõrd paljud meesõpetajad on kuulunud isamaalistesse organisatsioonidesse nagu Kaitseliit , juhtinud isamaalisi noorteühendusi jne. Nõukogude võim küüditab, hävitab ja mobiliseerib kokku 533 õpetajat (üle 10% õpetajate koguarvust), sh 389 meesõpetajat (üle 15% meesõpetajate koguarvust). Sõjategevuses hävib 1941. a. suvel täielikult 30 koolihoonet, osalisi purustusi saab 49 koolimaja. Veel umbes 70 koolil kannatab inventar .
    Pärast 1944. a. võetakse koolikorralduse aluseks nõukogude ühtluskooli süsteem ja nõukogude pedagoogika, teisi suundi eiratakse täielikult. Lammutatakse vana haridussüsteem ja rajatakse uus vastavalt Nõukogude Liidus käibivatele normidele. Õppetöö põhikoolis toimub riigi kulul, kuid keskkool on maksuline. Eestis tekib kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava migrantide kogukonna liikmete jaoks. Keskkooli moodustasid 9.- 11. klass, vene õppekeelega koolid olid 10-klassilised.
    1948/1949. õppeaastal peaks käsu järgi vallandama kõik õpetajad, kes ei ole sooritanud kohustuslikke katseid Stalini biograafia ja ÜK(b)P ajaloo tundmises. Siiski ei taba puhastus veel kõiki, keda vaja. Alles 1950. aastal vallandatakse otseselt poliitilistel põhjustel 200 õpetajat, 1951. a. esimesel poolel veel 439. Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud ja kogemustega kaadrist on pärast sõda niigi puudus, ignoreerivad mõned üksmeelsemad koolikollektiivid vallandamiskäske ja represseerimisele kuuluvad õpetajad töötavad edasi, kuni oht 1954. a. kaob. Rohkem on selliseid julgeid koole maakohtades.
    1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse.
    1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid , kus teatud ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole- mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik- matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilase käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm . 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust.
    Keskkoolilõpetajate valikuvabadust püüti mitmel viisil piirata. Kõrgkoolidesse siirdujatelt hakati nõudma partei, ametiühingu, komsomoli jm iseloomustus-soovitusi. Kõrgkooli astumisel olid eelistatud mõneaastast tööstaaži omavad noored. 1960. aastal piirati vastuvõttu kõrgkoolidesse ja keskeriõppeasutustesse. Eesmärk oli juhtida keskkoolilõpetanuid noorte hulgas ebapopulaarsetele tööaladele ehituses ja põllumajanduses.
    1960. aastate keskel hakati maal väiksemaid koole sulgema, linnas õppijate osakaal kasvas 71%-ni õpilaste koguarvust. Sellega kaasnes maarahva koondumine keskustesse, talude tühjenemine ja noorte jätkuv võõrandumine maaelust.
    Töö ja elu sidemete tugevdamiseks algab 1969. a. õpilaste kutsenõustamine. Pidevalt laiendatakse soodustusi töölisnoorte koolides ja üldhariduslikes õhtu- ja kaugõppekoolides õppivatele isikutele.
    Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970. aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui “teise emakeele” jutlustamist, emakeele ja teiste võõrkeelte õpetamise osatähtsuse vähendamist. 1981. a. hakati vene keelt eesti koolides õpetama esimesest õppeaastast, vene keele õpetamist alustati ka lasteaias. Ometi jäid eesti keel ja kirjandus ühtedeks kesksemateks õppeaineteks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Aktiivne vastupanu venestamisele väljendus õpilaste salaorganisatsioonide tegevuses ja noorsoorahutustes.
    1980. aastate teisel poolel lõdvenes NSV Liidu kontroll vabariigi hariduselu üle. Kümnendi lõpul alustati hariduse detsentraliseerimist, otsustamisõigust anti kohalikele haridusorganitele ja koolijuhtidele. Uuendati hariduse sisu, venekeelset kooli püüti muuta Eesti-kesksemaks. 1988. a. loodi Eesti Laste Organisatsioon (ELO). 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress ja 1988. a. hariduskongress, kus juhtmõtteks oli vaba isiksuse kasvatamine .











    3. Ideoloogiline surve õpikute näol

    Õpikut on läbi aegade käsitletud kui määratletud infoallikat ja rahvusliku kultuuri kandjat . Peale selle on õpikul tähtis osa õpilase maailmapildi kujundamises. Olenemata õppeainest, kannavad kõik õpikud endas vastavat sõnumit, mis toob suurepäraselt välja parasjagu kehtivate olude ja ühiskonnakorralduse eripärad. Käesolevas peatükis on autor võtnud vaatluse alla aabitsa kui alles haridusteed alustava õpilase esimese õpiku, mis tõepoolest kandis (ja kannab ka praegu) endas teatavat poliitilis- ideoloogilist sõnumit, mille abil oli võimalik kujundada nö “puhta lehena” alustavaid lapsi ning
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #1 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #2 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #3 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #4 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #5 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #6 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #7 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #8 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #9 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #10 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #11 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #12 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #13 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #14 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #15 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #16 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #17 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #18 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #19 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #20 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #21 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #22 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #23 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #24 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #25 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #26 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #27 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #28 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #29 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #30 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #31 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #32 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #33 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #34 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #35 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #36 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #37 Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö #38
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anuj Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Uurimuslik ülevaade haridusest nõukogude eestis, tolleaegsetest õppemeetoditest ja õpilastele rakendatavatest ideoloogilisest survest. Eesmärgiks on uurida tavainimeste, nö süsteemi sees elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. uurimustöö sisaldab ka autori poolt läbiviidud küsitluse analüüsi kolme eri põlvkonna seas.
    nõukogude eesti , haridussüsteem , ideoloogia , survemeetodid , õpilane , ajalugu , kool

    Mõisted

    Sisukord

    • HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL
    • Sisukord
    • Sissejuhatus
    • Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid)
    • Ideoloogiline surve õpikute näol
    • Lugemik kui mõjutusvahend
    • Lenin ja Stalin”
    • Kus me elame”
    • Õppida
    • õppida, õppida”
    • Uljanova
    • Matemaatikaõpik kui sõnumikandja
    • Distsipliin
    • ENSV- kommunistlik kasvatus - vaimuvabaduse piiraja?
    • Iseseisvuse taastanud Eesti
    • Küsitluslehtede vastuste analüüs
    • I põlvkond (17-20 aastat)
    • II põlvkond (37-44)
    • Kokkuvõte
    • Kasutatud materjalid
    • Lisad
    • Küsitlusleht

    Teemad

    • Iisaku Gümnaasium
    • Sissejuhatus
    • Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid)
    • sünd 1927) ...”Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses
    • pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik
    • kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli
    • hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks
    • Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi
    • esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus
    • et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ...” (...., lk....)
    • sünd 1930) ...”1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3
    • Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide
    • tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas
    • mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta
    • Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna
    • koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega
    • sa meie hulka kuulugi. Üllatun Otto reaktsioonist ja sõnakasutusest; mõtlen, keda
    • vanemad kurnavad, kas isa ema või vastupidi. /---/“... (.... lk.....)
    • Ideoloogiline surve õpikute näol
    • Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis
    • keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad...ta ei
    • murdunud siiski...Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta
    • pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta
    • vigastatud kehast”
    • Meie maa ulatus läänest itta on 11000 km. Kui palju vajatakse aega selle vahemaa
    • läbimiseks 1) jalgsi, käies iga päev 40 km? 2) rongiga, sõites kiirusega 50 km tunnis?
    • lennukiga, lennates kiirusega 275 km tunnis?
    • Enne Suurt Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni oli ühes linnas ainult 40 kivimaja (6
    • kooli, 4 vabrikut). Nõukogude võimu ajal on sinna ehitatud veel 60 niisugust maja (32
    • kooli, 10 vabrikut). Mitu kivimaja (kooli, vabrikut) on nüüd selles linnas?
    • Enne Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni töötasid töölised 12 tundi ööpäevas
    • nüüd töötavad aga 8 tundi. Mitme tunni võrra vähenes tööpäeva pikkus pärast
    • revolutsiooni? [14, ül. 173]
    • Viisaastaku algul oli rajoonis 588 veoautot ja 246 sõiduautot (156 ratastraktorit ja
    • linttraktorit). Viisaastaku lõpul oli rajoonis 3 korda rohkem veoautosid ja 456
    • võrra rohkem sõiduautosid (125 võrra rohkem ratastraktoreid ja 2 korda rohkem
    • lintraktoreid). [15, ül. 544 ja 545]
    • Sovhoosis “Võit” saadi 1952. a. 30 tuhandelt munejalt kanalt keskmiselt 174 muna
    • kana kohta, 1953. a. 187 muna, 1954. a. aga 200 muna. Kui palju suurenes nende
    • kanade munatoodang igal aastal? [16, ül. 239]
    • Nõukogude insenerid leiutasid niisuguse masina, mille abil võib kartulitest saada 15
    • jooksul niisama palju tärklist, kui varem saadi 30 tunniga. Mitu korda kiiremini
    • hakati tootma tärklist tänu uuele masinale? [16, ül. 773]
    • Varem kulutati ühe vaguni tühjakslaadimiseks 6 tundi. Nüüd võtsid töölised
    • tarvitusele uue laadimismeetodi ja vagun laaditakse tühjaks 3 minutiga. Mitu 40
    • vagunilist rongi võib nüüd tühjaks laadida 6 tunniga? [16, ül. 774]
    • Kommunistlike noorte brigaad laadis söevaguni tühjaks 5 minutiga ja sama vaguni
    • puiduga uuesti täis 7 minutiga. [16, ül. 752]
    • veerand tundi
    • Noored naturalistid külvasid kahele peenrale suhkrupeeti. Ühelt peenralt murdsid
    • suhkrupeetidelt lehti, teiselt ei murdnud. Saagi kogumisel osutus, et 10 peeti esimeselt
    • peenralt kaalusid 2000 g, 6 peeti teiselt peenralt aga 7200 g. Milliselt peenralt
    • saadud peet kaalus rohkem ja mitu korda rohkem? [16, ül. 252]
    • Distsipliin
    • Õpilase käitumisreeglid”
    • Miks on koolides nii palju distsipliiniprobleeme? Miks on neid ühes koolis
    • rohkem, teises vähem?
    • Kuidas te distsipliini hoiate? Saadate tunnist välja?
    • Küsitluslehtede vastuste analüüs
    • Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset? Kas ja kui palju tuli/
    • tuleb õppida ülearust?
    • Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid!
    • erinevad huvialaringid, trennid jne)
    • Kas õpilase- õpetaja suhe oli Teie arvates üksnes ametialane või hoopis sõbralik
    • üksteist mõistev, toetav?
    • Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt!
    • Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun!
    • Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul?
    • Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda!
    • Kokkuvõte
    • Kasutatud materjalid
    • Kuidas Hindate saadud/ hetkel omandatavat haridustaset? Kas ja kui palju
    • tuli/ tuleb õppida ülearust?
    • I põlvkond (17-20 aastat)
    • II põlvkond ( 37- 44 aastat)
    • III põlvkond (51- 67 aastat)
    • Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid!
    • I põlvkond
    • II põlvkond
    • III põlvkond
    • Kas õpilase- õpetaja suhe oli Teie arvates üksnes ametialane või hoopis
    • sõbralik, üksteist mõistev, toetav?
    • Kas klassiruumid olid/ on õpilasesõbralikud? Kirjeldage palun lühidalt!
    • Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun!
    • Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul?
    • Kas koolivorm oli/ on kohustuslik? Kui oli / on, siis kirjeldage seda!

    Kommentaarid (4)

    webxan profiilipilt
    webxan: Uurimus on tore. Kuigi see on mustand. Puuduvad statistlised numbrid ning kahjuks ka planeeritud illustratsioonid. Sellele vaatamata suur tänu!
    19:12 24-11-2012
    belladonnakillz profiilipilt
    belladonnakillz: loodame et põhjalikust tööd abi ka on teistele
    13:11 30-04-2010
    mannnuke profiilipilt
    mannnuke: väga põhjalik töö.
    13:10 12-02-2010


    Sarnased materjalid

    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    5
    doc
    Eesti haridus NSV Liidus
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    414
    pdf
    Tiit Lauk humanitaar
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    23
    docx
    TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
    222
    doc
    Nõukogude Liidu ajalugu
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !