Filosoofia sünd Antiik-Kreekas. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mida üldse nimetada probleemiks teoreetilises arutluses ?
  • Mitmekesisuses esile tuuakse. Ehk siis sugeneb küsimus – mis on oleva tervikule ühine ?
  • Mis on oleva terviku alge (arche) ?
 
Säutsu twitteris
Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053.
1. teema: Filosoofia sünd Antiik-Kreekas.
Maailmamõistmine ja selle kandjad. Selleks, et kõnelda filosoofia ajaloost, tuleks eelnevalt juba omada ligikaudset ettekujutust sellest, mis on filosoofia. Küsimusele, mis on filosoofia, ei ole aga tänapäeval enam niisama lihtne vastata. Viimaste sajandite filosoofiat iseloomustab nimelt sedavõrd suur voolude ja vaadete paljusus , et nende kõikide jaoks ühist ning seejuures olemust-avavat määratlust on arvatavasti võimatu anda. Vaadete mitmekesisus on siin nii laialdane, et õigem olekski kõnelda mitte filosoofiast, vaid filosoofiatest. Nimelt erinevad mõned kaasaegsed filosoofiasuunad üksteisest mitte üksnes selle poolest, et nad annavad samadele küsimustele vastandlikke vastuseid, vaid koguni sellega, et neil puuduvad isekeskis üldse sellised küsimuseasetused, mida ühiselt mõtet-omavateks tunnistataks. Üheks vähestest asjaoludest, mis ehk õigustab seda, et me kasutame kõigi nende erinevate õpetuste puhul siiski ühtset nimetust “filosoofia”, võikski olla nende ühine ajalooline päritolu – nad kõik on ajalooliselt välja kasvanud ühest vaimuelu nähtusest, mis hakkas Euroopa kultuuriruumis kujunema umbkaudu 6. sajandil e. Kr. Antiik-Kreekas ning sai 5. sajandil nimetuse filosoofia. Kuid nimetuse ühtsus ei pruugi muidugi veel tähendada nähtuse enda samasust kogu selle ligikaudu kahe ja poole tuhande aasta vältel, millal sõna filosoofia Euroopa kultuuris käibel on olnud. Nii on filosoofia iga määratlus vaid üks võimalik, ilma et ükski neist võiks õigustatult pretendeerida üldisele tunnustatusele.
Teisiti pole lugu ka antud kursuses aluseks võetud filosoofia-määratlusega. Too on kujundatud silmas pidades just selle kursuse sihti – kirjeldada seda, milline on olnud filosoofia kui Euroopa kultuuri ühe osa kujunemiskäik. Nimetatud eesmärki arvesse võttes olgu esmaseks määratluseks, et filosoofia on üks maailmamõistmise viisidest . Järgnev käsitlus lähtub eeldusest, et mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia, küll aga vastupidi. Niisiis on maailmamõistmist käsitletud filosoofia suhtes laiema mõistena. Termin “maailmamõistmine” tähistab siinkohal üht inimsoo kui liigi olemasolust lahutamatut tunnust: niikaua kui on olemas olnud inimsugu, on eksisteerinud ka maailmamõistmine. Filosoofia seevastu on tekkinud inimkonna ühel ajalooliselt dateeritaval, suhteliselt hilisel arenguetapil. On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest. Iga selline viis on aga niiöelda omaviisi. Järgnevalt tulekski siis kõigepealt püüda määratleda, mis on maailmamõistmine, ning seejärel, mis on filosoofia kui maailmamõistmise viisi eripära kõigi teiste maailmamõistmise viisidega võrreldes.
Maailmamõistmine on liitsõna. Vaatleme ükshaaval, mida tähendab siin mõistmine ja mida tähendab maailm, et siis jõuda arusaamisele selle üle, mida nad kokku seotult võiksid tähendada.
Sõna “mõistma” on eelistatud teistele, samuti võimalikele väljenditele seetõttu, et too sõna võib eesti keeles tähendada kahte mõnevõrra erinevat asja:
  • teadma, aru saama,
  • oskama, suutma.
    Näiteks, kui üteldakse, et keegi mõistab autot juhtida, siis peetakse silmas mitte ainult seda, et too inimene teab, kuidas auto funktsioneerib, vaid et ta ka valdab autoga sõitmise oskust. Esimene oleks just kui mõistmise “teoreetiline” aspekt, teine vastavalt “praktiline” aspekt. Kuid mõistmise kui vaimuelu nähtuse eripära selle mitteteoreetilistes vormides ongi just selles, et need kaks aspekti ei ole siin lahutatud, vaid esinevad teineteisega läbipõimunult. Mõistmine on oskav teadmine või teadev oskamine. Mõistmine selles tähenduses avaldub igas otstarbekas, teiste ettevõtmistega koordineeritud teos. See on inimliku olemisviisi eripära, et inimene, kas paremini või halvemini, kuid ikka alati oskab olla. Inimese elutegevus on ka küllalt suures ulatuses teadlik-eesmärgipärane – inimene seab endale teadlikult eesmärke ja otsib ise optimaalseid teid nende eesmärkide saavutamiseks, seevastu kui teiste elusolendite elutegevus on mitteteadvustatud, bioloogiliselt ettedetermineeritud, instinktiivne. Inimene kui teadvusega olend , kui oma elutegevust endale teadvustav olend on suuteline seda ka korrigeerima, avastama uusi, bioloogiliselt ettedetermineerimata (kuigi muidugi bioloogiliselt võimaldatud) elutegevuse viise.
    Mõistmine äsjakirjeldatud tähenduses kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti, mis on suunatud mõnele üksiknähtusele ja sellega toimesaamisele, olgu selleks siis autojuhtimine, loengu konspekteerimine või midagi muud sellelaadset. Kuid kui analüüsida natukenegi sügavamalt ükskõik millist üksikut mõistmisakti, siis on kergesti märgatav, et asjad mida me mõistame – näiteks nende otstarbeka kasutamise viisil – ei seisa mitte teistest asjadest lahus, vaid asuvad nendega mitmekesistes seostes. Samuti on iga meie üksik tegu seotud meie teiste ettevõtmiste ning kavatsustega. Inimese eesmärgid on ühel või teisel määral koordineeritud tema üldisema eluplaaniga ning on selle suhtes otstarbekamad või otstarbetumad. Ühtlasi tuleb meil ühel või teisel määral sobituda meid ümbritsevate inimeste tegude , kavatsuste ja eesmärkidega. See aga tähendab, et iga üksiku mõistmisaktiga peab kaasas käima ka üldisema tagapõhja mõistmine: meie tegevus ei saa olla otstarbekas, kui me ei suuda paigutada omi eraldiseisvaid ettevõtmisi nähtuste tervikusse, millest need on tingitud.
    Kõige üldisemaks tagapõhjaks, selleks tervikuks, millest meie üksikud mõistmisaktid sõltuvad, ongi nähtus, mida antud kursuse raames nimetatakse maailmaks. Maailm on kõige selle tervik, mis inimesse puutuvalt kunagi on. Rohkem kui üksikud asjad ja nähtused moodustavad selle terviku suhted ja seosed, milles need asjad ja nähtused isekeskis asuvad. Asjad ja nähtused on tihti hoopis lühema kestvusega kui suhted ja seosed nende vahel, viimastest on osa olnud väga püsivad. Just seosed üksikute nähtuste vahel annavad maailmale ka terviklikkuse. Maailma-mõistmine on võime orienteeruda nendes suhetes ja seostes.
    Väljend “inimesse puutuvalt” maailma määratluses eeldab maailmamõistmiste individuaalse erilaadsuse võimalikkust. Mis puudutab üht inimest, ei pruugi teisele üldse korda minna, mis kellelegi on väga oluline võib teise jaoks olla kõrvaline. Seega on maailm, nii nagu seda siinkohal defineeritakse, ühel või teisel määral individuaalne. Iga inimene elab omas individuaalses maailmas. Individuaalne maailm võib sisaldada teistega võrreldes väga erinevaid komponente ja ei ole sugugi lihtne anda maailma kirjeldust, mis kehtiks üldiselt kõigi individuaalsete maailmade kohta.
    Kuid üks komponent on igas niisuguses individuaalses maailmas kindlasti esil – see on inimene ise. Vaevalt on ettekujutatav olukord, kus inimest tema enda mina, tema isiklik käekäik ei puudutaks. Niisiis, kuigi kõik need individuaalsed minad on üksteisest ehk erinevad, on suhe oma minasse midagi, mis iseloomustab inimlikku maailmamõistmist üldiselt. Selle kohta üteldakse, et inimene on eneseteadvusega olend, st. ta võib omada suhet ja tal ka tuleb omada mingitlaadi suhet iseendasse ja, sellest suhtest lähtudes, ümbritsevasse maailma. Olemist, millesse inimene suhtub kui iseeenda olemisse, on filosoofias nimetatud eksistentsiks.
    Nüüd võiks siis juba anda kokkuvõtva formuleering selle kohta, mida antud kursuses mõistega maailmamõistmine silmas peetakse. Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ning sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees.
    Individuaalsetes maailmades elavad inimesed kommunikeeruvad üksteisega ja koordineerivad vastastikku oma tegevusi. See eeldab vastastikkust mõistmist, mis oleks võimatu, kui igaüks elaks autistlikult ainuüksi omas täiesti eripärases maailmas. Asjaolu, et vastastikune mõistmine ja kommunikatsioon inimeste vahel siiski olemas on, sunnib eeldama, et nende erinevate individuaalsete maailmade vahel on olemas ühisosa ja inimesi iseloomustab võime mitte-mõistmist ületades seda ühisosa avardada. Too ühisosa kujunebki loomulikul viisil inimeste-vahelise läbikäimise
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #1 Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #2 Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #3 Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #4 Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #5 Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #6 Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #7 Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #8 Filosoofia sünd Antiik-Kreekas #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor peeter Tim Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Argumendid

    Teemad

    • Maailmamõistmine ja selle kandjad
    • üks maailmamõistmise viisidest
    • Maailmamõistmise ajaloolised vormid
    • ajaloolise
    • maailmamõistmise ajaloolistest vormidest
    • Teoreetilise maailmamõistmise eripära
    • mõistelist maailmamõistmist
    • arutlustes
    • küsimusest
    • vastuseid
    • Kriitika
    • implikatsioonidele
    • refleksioon
    • Müüt kui maailmamõistmise ajalooline vorm
    • mythos
    • peavad
    • olema
    • Esimeste filosoofiliste küsimuseasetuste kujunemine
    • to on
    • arche
    • principium
    • Filosoofia on teoreetiline
    • maailma tervikuna (või mõnd selle üksikvaldkonda
    • printsiipidest lähtudes
    • ontoloogiline
    • Thalese õpetus ja selle implikatsioonid
    • Thalest
    • arche`
    • arche
    • genesis
    • implikatsioone
    • physiologos
    • logos
    • physis
    • natura

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    28
    doc
    Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme
    18
    doc
    Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond
    20
    doc
    Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
    27
    docx
    Filosoofia gümnaasiumile
    18
    doc
    Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest
    96
    pdf
    AJALOOFILOSOOFIA
    87
    doc
    Filosoofia materjale
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !