Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (2)? · Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki. · Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2
üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega eetika : ustavus, mis jagunes kogukond, feo ja poliit ustavuse tuumaks oli perekond; heldekäelisus ehk sõjasaak jagati perekonnaga; vahvus ehk rüütel võitles reeglitepäraselt,
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mi
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati
*mitmel pool puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta *itaalias jagunesid linnad kahte vaenutsevasse leeri: keisri ja paavsti pooldajateks 1.Kõrg-ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused ÜLDISELOOMUSTUS Kõrgkeskaeg: *XIXIII sajand *Euroopa kiire areng *Arenesid põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenesid kaubandus ning käsitöö. *LääneEuroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. * Tugev kuningavõim asendas pol.killustatuse. *Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. *Läänemere lõunaning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. *Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. *Linnade taasteke. *Ilmalike valitsejate ja paavstide vaheline konkurents. *Algab tsentraliseeritud riikide kujunemine. Hiliskeskaeg: *XIVXV sajand *Senine kiire areng mõneks ajaks piirdus
1096-1099 vallutati Jeruusalemm ja rajati ristisõdijate riigid IV ristisõda. 1202-1204 Lääne kiriku rünnaks Ida kiriku vastu Sõdade tulemused 1. Jeruusalemma tagasi vallutamine kristlaste kätte ei õnnestunud. 2. Tugevnes kristliku ja islami maailma vastasseis. 3. Avardus Eurooplaste maailmapilt. 4. Tugevnes Vneetsia ja Genova positsioon Vahemerel. Uuendused : hügieeni järgimine, saunad, püssirohi, saunad. Feodaalkord ja rüütliseisus Vasall lääni valitsev väikefeodaal Paaz tulevase rüütli esimene teenistus, Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid Rüütel elukutseline raskeratsaväelane Kannupoiss tulevase rüütli teenistus rüütli Aadel pärilike eesõigustusega kõrgem relvakandja ja saatjana, õppis võitlusvõtteid seisus Bilda vastukaalukatapult e
ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted
· Prantsusmaal kutsub kuningas Philippe IV 1302. aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi) · Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA: mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus. · Põhineb senjööri ja vasalli suhtel: vasall senjööri kaitse all, aga senjöör annab vasallile kasutada (e. läänistab) maatüki koos seal elavate talupoegadega · Vasall on kohustatud senjööri ustavalt teenima (kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma) · Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega. · Vasall kohustatud 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenima. · Vasallide õigus ja kohustus oli senjöörile nõu anda.
Kõik kommentaarid