Faktid
arbuusist
Arbuusi sünnikohaks peetakse Aafrikat, eelkõige Kalahari kõrbet. Juba Vana-Egiptuse inimesed oskavasid seda
kultuuri kasvatada. Väärib märkimist, et arbuusid olid
isegi paigutatud vaaraode hauade sisse, sest ta peeti
toidust elu pärast surma. Egiptuse müüdid märkasid,
et Seth Tormide jumal, ise istutas arbuuse. Arbuus jõudis Ameerikasse siis, kui Aafrika orjad viisid seda üle Atlandi
ookeani. Enne seda aastal 1600, arbuus on levinud läbi Hispaania , Suurbritannia , Hiina, ja sealt algas ta olla populaarne ka teistes riikides. Arbuusi viljaliha kasutatakse erilist mee nardeki valmistamiseks. Kuid
peaaegu terve arbuus koosneb veeat, see on rohkem kui
90%. Paljud usuvad, et arbuus on puu või puuili, aga tegelikult
see on mari. Tema ametlik nimetus on Citrullus
Lanatus. Suurim
arbuus, mis kaalus 118 kilogrammi sai raamatusse nimetusega Guinnessi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anyu_uta
Õppematerjali autor
likööride jne. tootmisel. Temast valmistatakse ka marmelaadi, zeleed, kompotte, essentse jne. Laimi Laim on rahvakeeles väike roheline sidruni sugulane, kuid maitselt on neil siiski väike erinevus. Laim on väga hea lisand vee maitsekamaks muutmisel ning maitselt hapu vili sobib kookide, jäätise, sorbeti, troopiliste kokteilide aga samuti kala, ubade, juurviljasuppide ja kastmete valmistamiseks. Arbuus Arbuus pärineb Aafrika mandrilt. Arbuus ehk maasikapuu või selle vili. Enamik sorte sisaldab 10% ja enamgi suhkrut, viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldabsuhteliselt vähe. Valminud viljaliha on punane, harvem valge või kollane. Viljad on kujult ümmargused või elliptilised, värvuselt enamasti rohelised. Söögiarbuusi pinnamuster ja värvus võivad olla väga mitmekesised, nad on sortide eristamise tunnusteks. Arbuus säilib hästi
(Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:17- 18) Arbuus Pärineb Lõuna- ja Kesk-Aafrika aladelt. Aafrikas on ta väga vana kultuur. Lääne- Euroopasse ja Hiinasse jõudis alles 10.-11.sajandil. Tänapäeval viljeldakse kogu maailma troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme soojemates piirkondades: ulatuslikumalt Lõuna-Euroopas, Egiptuses, Venemaa lõunaosas, Ukrainas, Kesk-Aasias, Jaapanis, Hiinas, USAs, Lõuna-Ameerikas jm. Eriti armastatud toiduvili on arbuus Türgis. Arbuus on üheaastane ja lamanduvate vartega (nagu kurk ja melongi), mis võivad kasvada 4-5 m pikaks. Viljad on enamasti keraja kujuga ning võivad olenevalt sordist ja kasvutingimustest olla väga erineva suurusega (0,5-25 kg). Koor on viljadel sile, paks, enamasti tumeroheline või tume-valkjasrohelise mustriga. Viljaliha on valminud arbuusil tavaliselt punane, kuid esineb ka oranzika, kollase, valge või rohekasvalge viljalihaga sorte
toidu seedimiseks; parimad toiduainete liigitused ja soovitatav toidu hulk. Vesi. Kui te joote vett tühja kõhu peale, jõuab see soolestikku kohe. Mahlad. Puu- ja juurviljamahlad ning puljongid seeduvad 15-20 minutiga. Poolvedelad toiduained. Segasalatid (segage mikseris kuni vedela konsistentsini salati ja selleri lehed, kurk ja tomat, ning sööge nagu suppi). Ka juur- ja puuviljad seeduvad 20-30 minutiga. Puuviljad. Arbuus seedib 20 minutit. Kõige kasulikum on, kui ta oleks ühel toidukorral ainuke puuvili (mari) teie toidulaual. Teised melonid (nagu Kantalupa, Kresnoy, valge muskaatmelon) vajavad seedimiseks 30 minutit. Omavahel võib kokku segada kaht erinevat sorti melonit, kuid ärge sööge üle poole kilo korraga. Apelsin, viinamari ja greip vajavad seedimiseks samuti 30 minutit. Mõnikord võib omavahel kokku segada kaks liiki, kuid kogu mass ei tohiks samuti ületada poolt kilo.
Koor kollane, roheline või valkjas. Melon on eriline selle poolest, et tal puudub järelküpsemist võimaldav ensüüm, ta peab küpsema taime küljes. Paks koor võimaldab teda hästi transportida. Sisaldab 90% vett, 5-10% suhkruid, mineraalainetest fosforit ja kaaliumit, vitamiinidest A ja C. Maitse on läägelt magus, kasutatakse naturaalselt magustoiduna, sobib puuviljasalatitesse ja juustuvaagnale, ka kanalihatoitude lisandiks. 55 Arbuus Arbuus pn samuti kõrvitsa sugulane. Kodumaa Lõuna- ja Kesk-Aafrika, tänapäeval kasvatatakse kõikjal soojema kliimaga aladel. On kasvatatav ka Eestis aga ainult kasvuhoones. On üheaastane, lamanduv, roomav, hargnev. Viljad on tugeva rohelistes toonides koorega, sisu roosa ja ülimalt mahlane. Sisaldab 95% vett, suhkruid, vitamiine ja minaeraalaineid vähe, tähtis on aga organismi puhastav ja neerude tööd korrastav toime
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllund
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntimaa (lk 9) -koht Punase mere rann
eemned sisaldavad kuni 50% õli. 19. Kõrvitsa säilitamise nõuded. Kabatsokki ja patissoni saab säilitada: - kuni 14 päeva 0 - 4°C, - suhtelise õhuniiskuse 90 95% juures. Toatemperatuuril säilivad 5 6 päeva. Harilikku ja suureviljalist kõrvitsat saab säilitada: - kuni pool aastat 10 - 12°C, - 70 75% õhuniiskuse juures 20. Suurimad arbuusi tootjad maailmas, arbuusi olulisus, kasutusvõimalused. Suurimad tootjad Hiina, Venemaa, Türgi, Iraan, USA. Euroopas Itaalia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria, Makedoonia, Ungari, Prantsusmaa, Albaania Viljaliha sisaldab: - suhkrut 5 10% - pektiinaineid - vähesel määral tselluloosi - B1-, B2-, C- ja PP-vitamiini, - foolhapet - karotiini.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid