Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve ...
leidub samuti traditsioonilistel meditsiinitaimedel Boraginaceae perekonnas. Tänapäeval leiab alkanet peamiselt kasutamist toidu värvimisel ja kosmeetikas. Naftokinoonid kuuluvad K-vitamiini gruppi. Antrakinoonid Antrakinoonid esindavad kinoonide suurimat gruppi. Nad esinevad mõnedes taimedes, seentes, samblikes ja putukates. Struktuuride rohkus on teada hüdroksüülide ja teiste asetäitjate muutuva numbriga. Mitmed sajad esinevad õistaimedes, kus neid on eriti leitud perekondadest Fabaceae, Liliaceae, Polygonacaeae, Rubiaceae. Paljudel looduslikel antrakinooni derivaatidel (tuletistel) kaldub olema lahtistav toime. Rubia tinctorium oli kasutatud kui loodusliku värvina tekstiilitööstuses ja samuti toidu värvimisel. Punane fotodünaamiline pigment on laialdaselt leiduv Hypericaceae lilledes.
Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised Luua 2012 Liblikõieliste sugukonna nimi eesti ja ladina keeles Liblikõieliste sugukond kuulub taimede Plantae alaliiki. Hõimkonna järgi liigitub katteseemnetaimeks Magnoliophyta. Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma...
Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) ...
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
o kuningakepp (Oenothera), o fuksia (Fuchsia). Puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega, adaksiaalne (ksüleemi suhtes seespool asuva) floeem. Tolmukad on pungades sissepoole keerdunud. Õied on hüpantiumiga (õiepõhja ja sigimiku kokkukasvamisel tekkinud moodustis), mille servale kinnituvad tupplehed, kroonlehed ja tolmukad. FABIIDID Klaad 1 (Lämmastikku siduvate bakteritega sümbioos = S): Selts Fabales - oalaadsed Sugukond Fabaceae liblikõielised e kaunviljalised o eluvormilt mitmesugused, sageli rohttaimed, juuremügaratega, mis sisaldavad lämmastikku siduvaid baktereid perekonnast Rhizobium. Lehed vahelduvad, sulgjad liitlehed, abilehtedega Õied perigüünsed (sigimiku asetus keskmine) Õiekate viietine Kroon lahklehine, sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga) Tolmukaid 10; tolmukaniidid rohkem või vähem kokku kasvanud
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
1. TAIMERAKK Soontaimed, nagu kõik teisedki hulkraksed eukarüoodid, koosnevad hästi eristuvatest üksustest -- rakkudest (joonis), mis üheskoos moodustavad funktsionaalse terviku. Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised. Kõrgemate taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks -- parenhüümsed ehk isodiameetrilised rakud, mille läbimõõt on igas su...
aktinomorfsed Perekonna kannike õites on nektaariumid, nektarit hoitakse ühest kroonlehest moodustunud kannuses Esinevad kleistogaamsed (mitteavanevad iseviljastuvad) õied Eestis perek. kannike, 16 liiki Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Varem on kuulunud kluusialiste hulka, nüüd kindlalt iseseisev sugukond Parasvöötme rohttaimed, õied kahesugulised Perekond naistepuna Ravimtaimed Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae # ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud # juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega # õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine # õisik: kobar, nutt # vili: kaun Maailmas 650 perekonda 18 000 liiki Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris 18, liike kokku üle 80 Kasutamine: toidu- ja söödakultuurid
Emakasuue nuia moodi või neljatine, Vili: kupar, avaneb neljaks, Seemned karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Sugukond linalised – Linaceae Sugukond pajulised – Salicaceae Sugukond kannikeselised – Violaceae Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae Selts roosilaadsed Rosales Sugukond roosõielised – Rosaceae Selts kõrvitsalaadsed Cucurbitales Sugukond kõrvitsalised – Cucurbitaceae Selts pöögilaadsed Fagales Sugukond kaselised Betulaceae Selts ristõieliselaadsed Brassicales JPM 41. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Selts kanarbikulaadsed – Ericales Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Sugukond karelehelis
Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 58. Sgk. liblikõielised. Lämmastikutoitumise eripära ja sellest tulenev. Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna esindajatel on esmajärguline tähtsus kuiva ja sooja samuti mõõduka ning külma kliimaga alade taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga – troopilistel alatel
parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 35. Sugukond liblikaõielised- Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna esindajatel on esmajärguline tähtsus kuiva ja sooja samuti mõõduka ning külma kliimaga alade taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste
parasvöötme puuviljastruktuuride õunapuude, pirinipuude, aiva jt. Rohkearvuliste sortide lähteliikideks. Siia kuuluvad perekond õunapuu, pirnipuu, pihlakas. Alamsugukond ploomipuulised- Prunoideae. Puud, põõsad. Õiepõhi on nõgus, kuid ei kasva sigimikuga kokku. Emakkond koosneb ühest viljalehest, seemnealgmeid on kaks, neist areneb ainult üks. Vili on lihakas, harvem kuiv luuvili. Siia kuuluvad perekond kirsipuu, ploomipuu, aprikoosipuu. 35. Sugukond liblikaõielised- Fabaceae, Papilionaceae. Umbes 12 000 liiki (490 perekonda, paljud on polümorfsed). Sugukonna esindajatel on esmajärguline tähtsus kuiva ja sooja samuti mõõduka ning külma kliimaga alade taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Enamik rohtseid liike on koondunud mõõduka ja isegi külma kliimaga aladele, enamik puid ja põõsaid aga troopilistel alatel. Maaviljeluse seisukohalt tähtis liblikaõieliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
