Euroopa muinaskultuurid konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis nüüd saab neander.-st ?
 
Säutsu twitteris
(LOENG 1)
(SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1)
Hesiodos 7 saj. e.Kr – eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks – kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud – tegemist on üldise arusaamaga.
Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud."
Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem.
Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a.
Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati kuldraamide sisse ja pandi seintele .
Tõsisem huvi vana aja kohta tekkis renessansi ajastul. Tõi veidi teisi laade kui antiikaja uurimine , esemeid koguti kui huvitavaid objekte - kunstiteosed .
Renessansiajastul nende väljakaevatud teoste põhjal antiikaega ei uuritud. Läks päris kaua aega enne kui ilmus uurimustöö antiiksetest kunstiteostest - Johann Winckelmann ( 1717 -1768). 1748 toimusid taas järjekordsed väljakaevamised Pompeis. Winckelmann üritas pääseda leiukogudesse, uurida kunstiteoseid – 1764 ilmus "Antiikkunsti ajalugu". Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiaalaseks uurimustööks.
Järgmine mees- taanlane – Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) – võttis kasutusele 3me perioodi süsteemi (rajaja). Töötas raamatukogus. Leiti mingeid vanu esemeid ja koguti neid raamatukogudesse. Kuna palju käidi siis hakati neid eksponeerima. T arvas et võiks arheoloogilised leiud kategoriseerida ja süstematiseerida ning ta süstematiseeris need materjalide järgi kome aega:
Kivi aeg
Pronksi aeg
Raua aeg
1819 rajas muuseumi
1836 kirjutas brosüüri „Põhjamaiste muististe juht“
Järgmine mees – taanlane – Jens Jacob Asmussen Worsaae ( 1821 -1885) – üritas erinevaid objekte kaevata ja uurida. Ta rändas palju ringi (naabermaades) ja leidis et igal pool on muistised savist, et ka need on seotud teatud kindla ajaperioodiga. Tema teeneületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid ja kirjutas nende põhjal uurimusi. Teda on hakatud nimetama "võrdleva arheoloogia rajaja"-ks.
Jaques Boucher de Perthes (1788-1868) käis kruusa karjäärides. Ühest kruusakarjäärist avastas väga paksu kõrge profiili (kruusaaugu sein). 5 meetri sügavusest looma luid , esemeid ning jõudis järel et need on väga vanad. Arvas, et tema avastas enne uputust elavad loomad/inimesed. Kirjutas raamatu " Keldid ja uputuse-eelsed muistised".
Leitu põhjal tegi jooniseid... võttis kasutusele stratigraafia – teadus kihtidest (mida vanem ese, seda sügavamas kihis). ning lõpuks jõudis järeldusele et mida sügavamal asjad on seda vanemad need on. Seda meetodit põhimõtet kasut tänapäevani. Pani aluse vanema kiviaja uurimusele.
Augustus Henry Pitt -Rivers (1827-1900) – kogus relvi...sai suure päranduse ja hakkas tegelema ...tema teeneks on et mõistis kaevumiste ja leidude täpsust Tema oli esimene mees. kes lasi teha korralikke jooniseid...lasi üles korjata kõik leiud (potikillud jne.). Lasi teha korrektseid plaane leiukohtadest. Läks ajalukku kui korralikult kõike leide koguv mees. Töötas välja põhimõtted kuidas peaks seda saavutama .
Oscar MONTELIUS – huvitasid esemed. Võtt vaatluse alla pronksi aegsed esemed....liigitas neid...ning võrdles neid omavahael. Leidis esemete vahel sarnaseid jooni pannes need tüüpide järgi ning võrdles neid tüüpe vastavalt leiukohtadele – tegi tüpoloogilise rea...??..ehk siis tõi välja kuidas leidis mingi eseme areng aja teljel .
Tal õnnestus võrdluse teel kokku saada 6 erinevat perioodi. 1-6. Tema oli tüpoloogilise meetodi rajaja. See on põhimõtteliselt nagu mood tänapäeval – kuidas arenevad mingid kleidid , disainid jne – tüüpide areng.
Heinrich SCHLIEMANN – saksa arheoloog – põhiteene – pani aluse antiikmuististe uurimisele ja ürit tõestada, et teatud antiik eeposed on koostatud teatud ajaloo sündmuste põhjal. Kõige kuuls sai Trooja otsimisega, selle esimese kaevajana ... õnnestus tõestada, et see võik olla ajalool Trooja. Peale selle, kaevas mitmeid legendaarseid paiku Kreekas. Trooja sõja sündmuste aegset kihti ta päris täpselt paika ei pannud – see avastati hiljem, aga kaevas Trooja ründajate paika Mükeenes kuningate hauudu...pööras tähelep antiik muisistele näitas, et muisiste ja eeposte taga on reaalsed ajaloosündmused...On palju kritiseeritud.
Gustaf KOSSINNA (1858- 1931 ) preislane – tema hakkas esimesena kasutama arheoloogias kaarte. Kaartidele kandis teatud tüüpi kinnismuistiseid ja irdleidude asukohti. Hakkas määrama teatud esinemispiirkondi. Järeldused ei olnud adekvaatsed kuna oma natsionalistlikest vaadetest üritas tõestada, et paljud naaberalad millelt leiti germaani leide on kuulunud germaanlastele ja kõik teised rahvad on vahepeal need alad ära vallutanud.
See kaartide kasutamise meetod oli täiesti uus – tema arendas selle välja ja läks sellega arheol . ajalukku
20 saj alguseks oli persetäis arheolooge, kes kõik tahtsid midagi leida ja uurida – hakati aretama erinevaid teooriaid leidude põhjal. Üha enem tekkis ulatuslikke teooriaid ja üks oli toodud välja Child -i poolt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Euroopa muinaskultuurid konspekt #1 Euroopa muinaskultuurid konspekt #2 Euroopa muinaskultuurid konspekt #3 Euroopa muinaskultuurid konspekt #4 Euroopa muinaskultuurid konspekt #5 Euroopa muinaskultuurid konspekt #6 Euroopa muinaskultuurid konspekt #7 Euroopa muinaskultuurid konspekt #8 Euroopa muinaskultuurid konspekt #9
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 217175 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Johann Winckelmann (1717-1768)
  • Child
  • FAIL3)
  • A boisei
  • FAIL4)
  • KIVIAEG
  • PALEOLIITIKUM
  • VANEM KIVIAEG
  • MESOLIITIKUM
  • KESKMINE KIVIAEG
  • NEOLIITIKUM
  • NOOREM KIVIAEG
  • VARAPALEOLIITIKUM
  • Gravette´i k
  • Madeleine k
  • FAIL5)
  • FAIL6)
  • FAIL7)
  • FAIL8)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

34
docx
Euroopa muinaskultuurid
22
docx
Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
23
pdf
Euroopa muinaskultuurid - konspekt
10
docx
Euroopa muinaskultuurid
21
docx
Euroopa muinaskultuurid konspekt
23
doc
Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
18
doc
Esiaeg ja arheoloogia alused
18
doc
Euroopa muinaskultuurid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !