Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa manifest – veenev või ebaveenev? (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

  • Millist föderatsiooni luuakse Euroopas 03052013 httpwwwsirpeeindexphp ?

Lõik failist

Euroopa manifest – veenev või ebaveenev?
Kaisa Kamenik
Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ning saksa poliitik ja 1968. aasta Pariisi sündmuste üks peategelasi Daniel Behn-Condit, kes mõlemad hetkel tegusad Euroopa Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka „globaliseerumine“, mida ei nähta iseenesest probleemina, vaid eurooplaste võimetust seda enda kasuks pöörata ning ohjata .2 Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn -Benditi väljapakutud variant ning mil määral jääb see unistuseks ning paljuski liialdatud reaktsiooniks praegusele olukorrale? Käesolev essee seab taustsüsteemiks 2008. aastal alanud finantskriisi , mis pakub väga olulise pinna arutlemaks Verhofstadti ja Cohn-Benditi ideede ning Euroopa tuleviku üle.
 Alates 2009. aasta novembrist, kui uus Kreeka valitsus teatas, et riigi eelarve puudujääk on deklareeritust veel suurem, on EL, vähemalt eurotsoon , olnud pidevas kriisis . Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, Matti Maasikas, leiab, et kriis oma olemuselt ei pruugi halb olla, kuna rasked ajad tavaliselt toovad kaasa ebapopulaarsed otsused aga kõik see võib olla tuleviku
Vasakule Paremale
Euroopa manifest – veenev või ebaveenev #1 Euroopa manifest – veenev või ebaveenev #2 Euroopa manifest – veenev või ebaveenev #3 Euroopa manifest – veenev või ebaveenev #4 Euroopa manifest – veenev või ebaveenev #5 Euroopa manifest – veenev või ebaveenev #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kooliplika1 Õppematerjali autor
Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ning saksa poliitik ja 1968. aasta Pariisi sündmuste üks peategelasi Daniel Behn-Condit, kes mõlemad hetkel tegusad Euroopa Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…) ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka „globaliseerumine“, mida ei nähta iseenesest probleemina, vaid eurooplaste võimetust seda enda kasuks pöörata ning ohjata. Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn-Benditi väljapakutud variant ning mil määral jääb see unistuseks ning paljuski liialdatud reaktsiooniks praegusele olukorrale? Käesolev essee seab taustsüsteemiks 2008. aastal alanud finantskriisi, mis pakub väga olulise pinna arutlemaks Verhofstadti ja Cohn-Benditi ideede ning Euroopa tuleviku üle.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel

Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel Kaisa Kamenik 2008. aasta oli tähiseks lähiajaloo tõsiseimale finantskriisile. Selle tõttu varisesid kokku mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008.

Majandus
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil.

Rahvusvaheline rahandus
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27.

Ühiskond
thumbnail
28
doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

Euroopa liidu põhikursus
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinnas Raekoja külge kinnitatud sellekohase mälestustahvli. UNESCO maailmapärandi nimistu: http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmap %C3%A4randi_nimistu Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO) on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid

Ühiskond
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu

Ühiskond
thumbnail
31
doc

Majanduse artikleid

sotsiaaldemokraatide noorte ühises avalduses. Täpsemalt hoiatavad nad SMS- ja kiirlaenude eest. Noorpoliitikud täheldasid, et sel aastal on jõulueelsete kulutust ja tarbimist õhutavate reklaamide sekka lisandunud ka laenude reklaamid, milles pakutakse võimalusi teha suuri ja kalleid kingitusi. «Jõuluhulluse keerises ei pruugi paljud märgata, et on end rahatuks poodelnud. Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega, et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest maksmiseks enam raha ei jätku,» lõpetasid noored oma avalduse. Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt 18.12.2008 www.tarbija24.ee Võrumaa omavalitsuste ühisveevärgi hindades on kümnekordsed vahed, sest Haanja elanikul tuleb jaanuarist maksta kuupmeetri vee kanaliseerimise eest 20 krooni, Vaabina külas maksab sama teenus aga vaid kaks krooni. Teadaolevalt tõstavad uuest aastast vee hinda Võru linn ja Haanja vald, kus juba praegu on need

Majandus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel. Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun