Euroopa manifest – veenev või ebaveenev? Kaisa Kamenik Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ning saksa poliitik ja 1968. aasta Pariisi sündmuste üks peategelasi Daniel Behn-Condit, kes mõlemad hetkel tegusad Euroopa Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks
projekt. Euro ei ole kunagi pidanud tooma jõukust või stabiilsust. Selle ainus eesmärk on alati olnud tuua kaasa tihedam integratsioon, rohkem võimu keskusesse ja suurem võim rahvusvahelistele korporatsioonidele, eelkõige pankadele.10 Helme seisukoht viitab aga vastuolule kogu euroliidu kontseptsioonis – kas Euroopa eesmärk polegi mitte võimalikult integreeritud riikide kogum, kus otsustajaid on võimalikult vähe? Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ja saksa poliitik Daniel Behn-Condit pakuvad oma 2012. aastal üllitatud Euroopa manifestis välja ühtse ja tugeva föderaalriigi loomise, mis oleks vabastatud rahvuslikkuse kammitsaist.11 Erinevalt Ameerika Ühendriikidest kerkib siin esile suur vastuolu – Euroopa on jagatud paljudeks erinevateks rahvusteks, mis erinevad üksteisest nii kultuuri kui keele poolest. Euroopa manifesti peetakse pigem radikaalseks, kuid see tabab teatud mõtetega õigesse kohta.
Samuti föderalism võtab ära otsustusõiguse ja liikmesriikide huvide esindamise, nimelt valitsused juhivad ning otsustavad Euroopa integratsiooni sisu ja tempo üle, föderalismi puhul ei oleks liikmesriikidel huvi liidus osaledagi. Samas on föderatsiooni ideel ka toetajaid, enamus on EL kuue asutajaliikme (Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Holland ja Saksamaa) poliitilise eliidi hulgas. Sellised poliitikud nagu Jean Monnet, Herman Van Rompuy, Guy Verhofstadt ning samuti ka Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, kelle arvates peaks uuendama aluslepingud, mis looks poliitilise ja majandusliidu riikide föderatsiooni. Seega, mis ikka föderatsioon on ja mida ta kaasa toob? Eesmärk on püsiv poliitiline ja institutsionaalne võimujaotus Euroopa Liidu intsitutsioonide ja liikmesriikide vahel koos kontrolli- ja karistusmehhanismidega. Teisisõnu, tuleks üheselt ja selgelt kindlaks määrata, mis
Johan VAN OVERTVELDT Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Belgia Nieuw-Vlaamse Alliantie Kim VAN SPARRENTAK Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Madalmaad GroenLinks Hilde VAUTMANS Uueneva Euroopa fraktsioon Belgia Open Vlaamse Liberalen en Democraten Marie-Pierre VEDRENNE Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa Mouvement Démocrate Sabine VERHEYEN Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Saksamaa Christlich Demokratische Union Deutschlands Guy VERHOFSTADT Uueneva Euroopa fraktsioon Belgia Open Vlaamse Liberalen en Democraten Harald VILIMSKY Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Austria Freiheitliche Partei Österreichs Idoia VILLANUEVA RUIZ Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Hispaania PODEMOS Nikolaj VILLUMSEN Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Taani Enhedslisten Loránt VINCZE Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Rumeenia
annaabi.ee 
