LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®, ArcEditorTM ja ArcInfo®), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühis e kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige väiksema
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis on GPS? GPS pole piisav ter
............ 3 2.GISi õpetamine Eesti koolides............................................................................. 4 2.1 GIS gümnaasiumis............................................................................................ 4 2.2 GIS ülikoolis...................................................................................................... 5 2.3 GIS kutsehariduses........................................................................................... 5 3.GISi õpetamine erinevate riikide koolides...........................................................5 3.1 Austria.............................................................................................................. 5 3.2 Inglismaa.......................................................................................................... 6 3.3 Soome.............................................................................................................. 6 3.4 Norra..............................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS......................................................................................................4-5 Gis-mõõtmine......................................................................................................5 ArcGIS.................................................................................................................6 ArcPad............................................................
ndaid aastaid. Seal loodud arvutiprogramm kandis nime - SYMAP - ning see kasutas punkt- ja pinnalisi objekte ja suutis luua digitaalse maatriksi. Kompaktsest geoinformatsiooni süsteemist saab rääkida 1960-ndate lõpu ja 1970-ndate alguse Kanada puhul. GIS-i tekkepõhjused 1. Suur maa-ala, mida on vaja pidevalt jälgida 2. Vajadus ühtse andmebaasi järele, kus oleks võimalikult palju infot bio-geosfääri erinevate aspektide kohta 3. Vajadus andmeid analüüsida, teha prognoose, koostada mudeleid 18. Mida saab GIS-i abil teha (millistele küsimustele annab vastuse), kus kasutatakse. GIS-i abil saab vastuseid järgnevatele küsimustele: Mis asub asukohas ... ? Asukohapäringud Kus asub objekt ... ? Otsingupäringud Mis tüüpi on piirkond ... ? Klassifitseerimispäringud Milline on lühim tee ... ? Teekonnapäringud
o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega; o Opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid, sulandades erinevaid andmeallikaid. Vaatenurgad · Kartograafiline rõhutab kaarti kui GISi peamist komponenti.Andmed tulevad kaardilt ning tulemused väljastatkse kaardile. Suurt rõhku pannakse väljundi graafilisele ja kartograafilisele kvaliteedile. Kasutavad kartograafid ja planeerijad. · Kartigraaf ootab GISilt: raster- ja vektrokujul kaarte, trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, kvaliteetseid fonte, oskust muuta andmete projektsiooni.Korralik andmebaasiside pole oluline.
Samas on tüübirühma ja maastiku iga indeks kasutatav eraldiseisvana, vastavalt kasutaja eesmärkidele. Maastikulise liigestatuse indikaatorid. (maastiku meetrika) on komplekssed näitajad, sisaldades teavet nii vaadeldava ala bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse, sotsiaal-majanduslike muutuste kui ka keskkonnakvaliteedi kohta. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Klassifikatsiooniüksuste mitmekesisuse all tuleb mõista madalamal hierarhiatasemel olevate erinevate üksuste esinemist vaadeldaval maa-alal (maastikuüksus,maakatte tüüp=. Elemendilise mitmekesisuse all tuleb defineerida kui kindla ruumilise struktuuri, erinevate elementide esinemist vaadeldaval alal (punktobjektid, joonobjektid). Komponentne mitmekesisus kujutab endast üksteist sisult ja vormilt tugevasti erinevate maastikukomponentide esinemist uuritaval alal. Morfoloogiline mitmekesisusena tuleb käsitleda maastiku mustrit moodustavate üksuste kuju erinevusi (aluseks kas maastiku
Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid. · RASTERANDMED ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena. Koordinaadid on salvestatud maatriksina. Kaardi pind jagatud imeväikesteks ruudukesteks piksliteks; iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale (nt. ortofoto). · Vektor ja rasterandmete võrdlus. VEKTORANDMED RASTERANDMED Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid Silmale võõras Silmale harjumuslik Võimalik muuta kuju Pildi sisu muuta ei saa
Kõik kommentaarid