50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
barto
Õppematerjali autor
puudutada keha,. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega Joonis 11.1 Kannatanu vabastamine kuni 1000 V pinge korral PINGED üle 1000 V (joonis 11.2) Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Joonis 11.2 Kannatanu vabastamine üle 1000 V pinge korral Elektritraumad. Elektrilipõletuste puhul eristatakse nelja astet: 1) naha punetus 2) villide moodustumine 3) naha söestumine 4) nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga. Sel juhul läheb vool kehast läbi; põletused võivad tekkida ka kaarleegi mõjul, lühiühenduse korral. Põletused on enamuses pinnapõletused (70-80%), sest nahal on suur takistus. Suure voolusageduse korral võivad esineda sügavamad põletused, ilma et naha pinnal oleks märkimisväärseid kahjustusi. Suurel sagedusel toimub läbilöök nahast
.................................................................6 2.2. Kõrgepingevool............................................................................7 2.3. Madalpingevool.............................................................................7 2.3.1. Mida saab teha madalpingevoolu elektritrauma korral?..............................7 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL.................................................7 3.1. Kuidas toimida elektripõletuse korral?..................................................................8 3.2. Esmaabi elektrilöögi korral?..................................................................................8 3.3. Elektriõnnetuste vältimine................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................
kahjulikke tagajärgi. Riske, mille ebasoovitavad tagajärjed arvatakse olevat kontrolli all, peetakse õigustatuks. Riski peetakse väikeseks, kui võimalik oht usutakse olevat teiste inimeste või turvaseadme kontrolli all. Näiteks seadme puhul, millel on kaitseseade peetakse ohtu väikeseks, sest avariiolukorras loodetakse sellele. 6. Mis on riskihindamine ja nimeta selle 5 sammu ehk astet? Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Meetodeid, kuidas hinnata riske ja neid analüüsida, on arvukalt. Meetodi valik on tööandja enda otsustada. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamine tuleb dokumenteerida (riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat) 1
Tuleohutus. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlev materjal ja kõrge temperatuur 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? A, B ja C tulekustutusklass 3. Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). A klass - Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. Puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained. B klass - Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained. Õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste. C klass - Gaaside tulekahjud. Maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik. 4. Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulber-, vaht- ja vesikustuti 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti? Õli, bensiin, plastid, rasvad, kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmed ja -seadmed. 6. Põl
elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra protseduurid ja toimingud. Risk- ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosus. Elektriohuallikas võimaliku traumat või tervisekahjustust põhjustab elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht- elektripaigaldisest tulenev trauma risk. Elektritaruma- inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel, elektripaigaldise mingi käidu toimingu sooritamisel. Personal, töökorraldamine Elektrialaisik- isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusi. Ohuteadlik isik- isik, kes on elektrialaisikute sellekohase juhendamisel õpetatud vältima elektist tulenevaid ohtusid.
Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused
avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool
...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid