Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektripõletuse 4 astet ja elektriohutuse tagamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põletus, elektriohutus, põletuse, elektriseadmed, elektripõletus, elektriohutuse, pistik, krambid, vigastus, pinged, riideid, juhtmed, disease, teeninduskool, juhendaja, heikki, eskusson, halvatus, fibrillatsioon, elektriga, hoolimatu, käsitlemine, pingest, mistõttu, põletused, suurusest, majapidamises, pistikud, astmele, kuivi, latti, riietestpeaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises. Bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust). Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: 1) elektrilöök 2) elektritraumad (põletused, elektrimärgid, naha metalliseerumine, silmade kahjustus, mehhaanilised kahjustused). Elektrilöök jaotatakse kahjustuse ulatuse järgi astmeteks: I aste- lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste- sama koos teadvuse kaotusega III aste- teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste- kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. Kõigepealt tuleb kannatadasaanu voolu alt vabastada. Voolu juhtivate
Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk.................................
ülekuumenemises enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises (elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavad) Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustades nt närvisüsteemis muutusi (halvatust) 34. Elektrivoolu kahjustuse astmed I aste lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste sama koos teadvuse kaotusega III aste teadvuse kaotus ha hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste kliiniline surm Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kllinilise ja bioloogilise surma vahe on 78minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatanud päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. 35
kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka mitte elektritööd.
Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus
Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus
........................................................... 259 17. Südamepekslemine / südame rütmihäired ................................................................................ 272 18. Valu rindkeres .......................................................................................................................... 287 19. Šokk.......................................................................................................................................... 299 20. Krambid.................................................................................................................................... 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu ...........................................................
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
annaabi.ee 
