Ettekanne artkili põhjal:
Ethical self-evidence and the
principle of proportionality: Two
fundamental ehical principles aplied
to a psychiatric case report
Tartu, 2012
Jaak Timberg
Deontoloogia
• eetika ning eetilise käitumise aluseks on
printsiibid, mis arvatakse olevat
universaalsed ja absoluutsed
•mis on hea (õige) ja mis on halb (vale)
•käskiva ning kategoorilise iseloomuga
•hindab tegevuse eetilisust selle alusel,
kuivõrd peetakse kinni „universaalsetest“ ja
„absoluutsetest“ reeglitest
Deontoloogia puudused
•igal ühiskonnal on oma eripära ning sellest
tulenevalt ei saa olla võimalik leida
„absoluutseid“ norme
•Samuti võib öelda, et deontoloogiline
moralist, kes jälgib neid reeglieid ja moraale,
ajab moraalset puhtust ja üllust taga vaid
seetõttu, et ta leiab oma „ideaalsest minast“
nartsissistlikku rahuldust. Siit tuleneb, et
tema käitumine ei saa kunagi olla täielikult
eetiline.
Utilitarianism
•eetiline teguviis on selline, mille kaudu saab
maksimaalsel hulgal inimesi rahulolu, õnne
või head elukvaliteeti
•õigem on see eetiline seisukoht, mis
lõppkokkuvõttes summaarselt sisaldaks
kõige rohkem inimeste rõõmu ja rahulolu
Utilitarianismi puudused
•Mis kriteeriumitega mõõta õnne, rõõmu ja
rahulolu
•üksikindiviid on võimeline teadlikult rõõmu
ja õnne kogema ning sellele hinnangu
andma, see tähendab, inimene peaks olema
ratsionaalne , võimeline vabaks valikuks ning
kaalutletud tegutsemiseks.
•vaimselt raskelt haiged nagu ei oleks selle
eetika teooria alusel ravi väärivad või see ei
ole neile vähemasti kohandatav.
Uued suunad eetikas
• Inimesene on sotsiaalne oled: ta on sõltuv
teistest otsides oma identiteeti ja rolli elus
•Peaksid põhinema inimeste omavahelistele
suhetele ning üksteisest sõltuvuses
olemisele
•ei saa olla mingisuguseid kindlaid
fikseeritud printsiipe , kust me oma eetilise
norme saaksime
Uued suunad eetikas
•eetika kui pidevalt edasiarenevat, teiste
inimestega ühist olevat ning nendest
sõltuvat protsessi, mille käigus toimub
alternatiivide kaalumine , võimalike
tagajärgedega arvestamine ning nende
vaagimine
•Eetiline tegevus on selline, mis on sellel
kindlal tegijal kõige parem antud oluorras
teha
• Keskne küsimus: Kuidas peaks inimene
jõudma selle teguviisini, mis antud hetkel
selles lahendamist vajavas olukorras oleks
kõige parem teha?
Eetika antropoloogiline alus
•Kehtestada eetilisi norme kultuurilises
kontekstis ei ole mõistlik
•Antropoloogia uurib asju, mis on ühised
meil kõigil
•Inimene, kui universaalne struktuur
•Struktuuri “sisu” isiksuse omadused,
kultuurilised omapärad, positiivsed ja
negatiivsed kogemused
T
K
eu
il
E
st
eu
Kultuur
n
e
du
s
r
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
algloom
Õppematerjali autor
sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine,
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
läänihärrade ja talupoegade kohustustest. Piirkonniti normid erinesid. Linnade arenedes said linnade raed õiguse luua õigust. Linnaõigus oli arenenum, kui lääne õigus, sest linnades oli majanduselu arenenum ja komplitseeritum. Õigusallikate prima-facie kohustuslikkus: Reegli, kohustuse, õiguse, printsiibi algstaatus. Näiteks prima facie kohustus on selline, mis üldiselt kehtib, sest selle jaoks on olemas kindel moraalne alus või õigustus. Kuid konkreetset olukorda vaagides võib osutuda, et mingid teised kohustused, õigused või muud kaalutlused kaaluvad prima facie kohustuse üles, mistõttu viimane ei osutu tegelikuks kohustuseks ehk kõiki-asjaolusid-arvestades-kohustuseks. Õigusallikad kohtumõsitmisel: Põhiseadus, normatiivsed aktid e viited õigusallikatele, pretsedendid, muud seadused, Euroopa inimõiguste Konvensioonon. Tavaõiguses olid erinevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid