a d e n itInimene on küsitleja, kes otsib oma identiteedi pidevalt e e muutuva eneseteadvuse tingimustes, ta sõltub teistest inimestest, ühiskonnast ja kultuurist. Eneseteadvus · Universaalne, kõigil ühine · Ei ole keskendunud kaalutlusele, vabadusele, autonoomiale · hõlmab ka psühhootilisi, dementseid jt inimesi. · "enda identiteedi otsimine" · Enda väärikust on võimalik teadvustada sõltuvalt teistest inimestest Esimene eetikaprintsiip: eetiline iseenesestmõistetavus · Midagi, mis on vastuvaieldamatu ja möödapääsmatu · Midagi, mis on ja seega peab sellega arvestama Esimene eetikaprintsiip · Arstiväärikust ei saada diplomiga, vaid arsti isiklike ja professionaalsete suhete alusel · Arst on inimlik siis, kui teised tajuvad teda inimlikuna · Teiste inimeste väärtustamine on sisemise kohustusega põhimõte, mitte vaid norm · Inimväärikust on raske defineerida, kuna see on midagi, mida me jagame välja ja saame vastu
kindlate väljendite. Kui me laulame ,,Meistrimehed oleme", õpib laps mitte ainult nii mõndagi erinevatest käsitöödest (sõnavara), vaid ka süntaksist (lauseehitus), artikulatsioonist ja rütmist. Sellepärast on Baden-Würtenbergi lasteaedade uutes arenguplaanides laulmine ja musitseerimine jälle põhjapanevama tähtsuse saanud. Muusikaprojektiga ,,Laulvad lasteaiad" nägime me küll, et lapsed väga meelsasti laulavad, tihti aga kasvatajatel puudus julgus ja iseenesestmõistetavus korrapäraseks laulmiseks. Seoses sellega alustati kasvatajate koolitust. Meie, muusikapedagoogid, saime edsiarendada võimalusi laulmise integreerimiseks lasteaia päevatoimetustesse töötades koos kasvatajatega lasteaedades praktiliselt. Jääb vaid soovida, et läbi selle tegevuse laulmist lasteaeades jälle nii väärtuslikult tähtsana hindama hakatakse, nagu ta on. AUTORITEST: Annette Mangold Waizenegger. Logopeed, laulja, lastekoori dirigent, täiendõppe läbiviija
kogukonnas – käitumise reeglid kindlas ühiskonnas - Kriitiline moraalsus Moraalse õiguse kaks tähendust - Nõrk – vabadus - Tugev – nõue Moraalsed teooriad Kolme tüüpi: - Eesmärgi põhised – utilitarism (kõige tuntum teooria) - Õiguse põhised - Kohustuse põhised Inimõiguste õigustamiseks sobivad õiguse põhised Inimõiguste õigustused - Consequentialism - Loomuõigus - Iseenesestmõistetavus - Inimväärtus - Moraaliagendid - Lepinguteooriad - Enda omamine - Õigused ja hüved Moraaliagent Dialektiliselt vajalik meetod - Argumendid esitatud väidetena - Ratsionaalsed agendid on nende väidetega seotud Tegudel on omadused: vabatahtlikkus ja eesmärgipärasus Ratsionaalne arutluskäik: - Tegevus et saada tulem – tulem on hea – tingimused tulemi saavutamiseks on head – vabadus
ning vajab arusaamiseks välist stiimulit – kiitust või laitust. Milline on õiglane karistus? 11 IGA LAPSEL ON ÕIGUS PEREKONNALE Igal lapsel on õigus õnnelikule ja turvalisele lapsepõlvele ning perekonnale kui kõige tähtsamale ja paremale kasvukeskkonnale. Igal lapsel on õigus olla kuuldud ja ära kuulatud. Tugev ja terve, lapsi väärtustav pere ei ole iseenesestmõistetavus. Heade muutuste tekitamiseks on vajalik vanemate hoiakuid ja oskusi suunata moel, mis mõjutaks neid muutma oma käitumist positiivses suunas. Selle nimel on vaja tegutseda nii pereliikmetel endil kui ka kohalikul omavalitsusel ja riigil. Mitmed omavalitsused pakuvad peredele vastavalt oma võimalustele toetavaid teenuseid, paraku on neid selgelt liiga vähe, eriti on puudus ennetavatest tegevustest.
sõnalt?Ta peab paratamatult tuginema mõistetele, kui ta tahab sõnades väljendada seda ettekujutust inimesest, mille abstraktne keel on kõrvale tõrjunud.(Saarinen 1985) Kierkegaard teeb seda meisterlikult; ta loob osavalt mulje, nagu ei kasutaks ta ühtegi mõistet ega üldistust, on vaid üksainus mina-olemine mina ja valik, isiklik vastutus, kogetud elu ja teod.(Saarinen 1985) 4. Eksistents Eksistents ei ole iseenesestmõistetavus. Suurem osa ajast, mil inimene elab, inimene tegelikult ei ela. Seda teemat, mis on aluseks meie sajandi eksistentsi-filosoofiale ja eksistentsialismile, käsitleb esimesena Kierkegaard.(Meos 2000) Subjekti eksistentsil minul on filosoofiline eriseisund. Kierkegaard lõhub armutult need piirid, mis Descartes'i tunnetuslik positsioon on üksikisiku ümber püstitanud. Need müürid on seisnud puutumatuna kakssada aastat; nüüd lööb
(Näide, et loodusrahvas kui keskkonnasäästlik ei vasta tõele!) Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana (Georgios N. Galanis) enkulturatsioon - oma kultuuriga kohanemine, sissekasvamine ehk vanem generatsioon mõjutab nooremat kas sunniviisiliselt või ilma (lastehirmutised) akulturatsioon - kohanemine võõra kultuuriga (domineerivate (koloniaal) ühiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele) Iseenesestmõistetavus on kultuuri mõiste juures väga oluline (nii on alati tehtud). Nooremad ei võta kunagi kõike täielikult üle. Põlvkondade konflikt - kui sa tead rohkem, siis ei kuula enam neid vanu. difusioon - (enkult. vastasvõiste) elementide omavahelike segunemine (difusionismi voolus püüti kõike ära seletada difusiooni kaudu; areng on toimunud ühes kohas ja kõik on laenud) Kõik kultuurid ongi tegelikult üks suur segu. Ka usund on mõjutatav.
355. 6. Kas organisatsioonikultuuri on kerge muuta? 356. Enamik teoreetlisi allikaid on nõus, et kultuuri on keeruline (et mitte öelda võimatu) muuta. Kultuurimuutmisel on tõenäolisem edu saavutada, kui kasutada selleks kultuurilisi vahendeid. Pettigrew on välja toonud 7 põhjust, miks kultuuri on raske muuta: · Tasandid 3 (muutmiseks tuleks muuta kõiki tasandeid) · Kõikehõlmavus hõlmab kogu org toimimist · Iseenesestmõistetavus sügavalt juurdunud inimeste mõtlemises ja käitumises · Märgistatus tuleneb minevikust · Poliitiline taust on seotud võimujaotusega org-s · Paljusus allkultuurid, mille normid ja käitumisviis on erinevad · Vastastikune sõltuvus seotud org poliitika, struktuuri, süsteemide ja töötajate prioriteetidega. 357. Eduka kultuurimuutmise läbiviimiseks on vajalik oma kultuuri tundma õppimine,
(kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) ühekordne, kordav ja koondav jutustamine Lood osa kõigist kultuuridest, inimkultuuri ja inimkogemuse loolisus Loo iseenesestmõistetavus, näiliselt lihtne struktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toon, kontekst) Loo lugemise & vaatamise protsess > eemaldumine igapäevaelust, sisenemine väljamõeldud maailma, millel on vaid kaudsed seosed igapäevaelu reaalsusega. Miks lugude `tarbimine' tänapäeval tähtsust minetanud ei ole? P. Brooks > inimene kui homo significus (tähendust loov/otsiv loom, `lugusid loov loom') Fiktsioon > lad k. fingere > looma, tegema, välja mõtlema
(kõiketeadev) jutustaja; selle võib luua mõni tegelane ja siis on see looga seotud. Tähtsat eristab tühisest anakrooniate loomise võime. Sündmuste kestus (kiirus, rütm) – stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe. Loo ja teksti vaheline ajaline suhe. Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav ja koondav jutustamine Lood osa kõigist kultuuridest, inimkultuuri ja inimkogemuse loolisus Loo iseenesestmõistetavus, näiliselt lihtne struktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toon, kontekst) Loo lugemise & vaatamise protsess > eemaldumine igapäevaelust, sisenemine väljamõeldud maailma, millel on vaid kaudsed seosed igapäevaelu reaalsusega. Miks lugude ‘tarbimine’ tänapäeval tähtsust minetanud ei ole? P. Brooks > inimene kui homo significus (tähendust loov/otsiv loom, ‘lugusid loov loom’) Fiktsioon > lad k
annaabi.ee 
