Eestis
– ühisjooned Keskaeg ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga
Keskaeg jääb ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Euroopa keskaja
alguseks loetakse Lääne- Rooma riigi langemist 476. aastal ja lõpuks
1453. aastat mil Ida- Rooma riik lagunes . Eestis loetakse Keskaja
alguseks tavaliselt siia jõudnud Põhjala ristisõdu. Keskaja
jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool
ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste
sarnasused ja erinevused?
Üks
suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. – 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa
Liidu eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, kuid lisaks
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kelly K
Õppematerjali autor
Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jõudis Eestisse 1227. aastal, kui ristisõdijad vallutasid Saaremaa ning lõppes muistne vabadusvõitlus. Lääne- ja mujal Euroopas algas keskaeg märksa varem – 476. aastal koos Lääne-Rooma riigi langemisega. Keskaja ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline. Iga inimese olulisus ühiskonnas olenes tema sünnipärast ning tegevusalast. Lagunenud Lääne-Rooma keisririigist kasvasid uued riigid ning tekkisid hansalinnad, kus tegeleti aktiivselt käsitöö ja kaubandusega. Kuidas aga erines keskaegne Eesti Lääne-Euroopast? Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus
AADEL keskaegne maaomanike seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega. Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõja eeldused, huvigruppide eesmärgid EELDUSED Drang nach Osten 1143.a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus koged PÕHJUSED Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida
algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare- Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat
............................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167....................15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167...............................................16 10. SÕDADE AJAJÄRK, lk 156-161, 168-185.....................................................
ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Sellest katab kiviaeg lõviosa, mitu miljonit aastat ja jaguneb omakorda kolmeks - vanemaks, keskmiseks ja nooremaks kiviajaks ehk paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Pronksiaeg - ligi 2000 aastat ja rauaaja kestus jääb samasse suurusjärku. Ajaloolaste jaotus on teistsugune : kõigepealt pikk esiaeg, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks : vanaaeg, keskaeg ja uusaeg. Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg. Eesti esiajalugu on jaotatud keskmiseks kiviajaks (9600–3900 a eKr), nooremaks kiviajaks (3900–1800 a eKr), pronksiajaks (1800–500 eKr) ja rauaajaks (500 eKr – 13. sajand) ning need omakorda alaperioodideks.
….. poolt avastati … Ameerika ……., kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1… Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2… Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3… Türgi ülemvõimu murdumine 1689 ……………….. 4… 14-15 saj suur katku epideemia ……………………………….. Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige … Kesk …… ja … Lääne ….. – Euroopat. Eesti keskaeg algas … 13 … sajandil ja vältas kuni … Liivimaa … sõjani … 16.. sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas - Mesopotaamias …… ja… Egiptuses …. – juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis … varakeskaeg ………………………… 2. Kõrgkeskaeg kestis ………… 11-14saj …………………………………………………….. 3. 15. saj
Lõpuaasta suhtes on aga mitmeid eriarvamusi, kõige sagedamini on selleks pakutud aastat 1492 , mil Kolumbuse poolt avastati Ameerika kuid keskaja lõpuks on loetud ka järgmisi sündmusi:.. 1Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. 2Usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Saksamaal 1517a 3 Türgi ülemvõimu murdumine 1689 4 14-15 saj suur katku epiteemia Keskaja mõistet kasutusele võttes pidasid ajaloolased silmas eelkõige Kesk ja Lääne Euroopat. Eesti keskaeg algas 13 sajandil ja vältas kuni Liivimaa sõjani 16 sajandil. Samal ajal oli kahes Aasia piirkonnas Mesopotaamias ja Egiptuses juba keskaja algul hoopis kõrgemalt arenenud ühiskond kui Euroopas. Feodaalaega jaotatakse kolmeks perioodiks: 1. 5.sajajdi lõpust 11 saj. keskpaigani kestis varakeskaeg 2. Kõrgkeskaeg kestis 11-14saj 3. 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni kestis Hiliskeskaeg , mida nimetatakse ka varauusajaks. Keskajal valitsevat korda nimetatakse feodaalkorraks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid