Eesti vaatamisväärsused ppt esitlus. (0)

Eesti vaatamisväärsused
HINNI  KANJON
Hinni kanjon asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal. Hinni kanjon 
on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel 
paiknevad järsud liivakivipaljandid.
PEETRI JÕE  MAASTIKUKAITSEALA   LUBJAKIVI   PALJAND
Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste 
vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni  
lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi  alumises osas asub 
allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse.
VASTSELIINA  LINNUS
Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 
km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas . Linnus on piiratuna kolmest 
küljest veetõkkega.
TAAGEPERA  LOSS
Aastatel 1907-1912 arhitekt  Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab 
juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome mõjudele viitavat suunda. Loss 
kuulus kuni võõrandamiseni 1919. a. mõisaomanik Hugo von Strykile. Lossi 
ümbritsev vabaplaneeringuline park on  suuremaid ja liigirikkamaid Lõuna-
Eestis.
PIUSA   KOOPAD
Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset  klaasliivaks  sobivat  kvartsliiva 
hakati  maa- alustes  käikudes kaevandama. Kõrgetes kaevanduskäikudes on 
esindatud  kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised 
liivakivid. Piusa liivas on kvartsi  94 %, päevakivi 3,6 % ja vilgukivi 1,1 %.
TUHALA  NÕIAKAEV
Tuhala nõiakaev on Rahkvälja maastikukaitsealal Tuhala karstialal Sulu talu 
õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama , kui vee vooluhulk  Tuhala jões 
on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Kaevust  "keeb" välja kuni 100 liitrit vett 
sekundis. Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema , kui Tuhala nõiad 
kaevus vihtlevad.
VARBOLA  LINNUS
Asub Varbola küla lähistel, Märjamaa vallas, Raplamaal. Varbola on üks 
Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Ligi 2 ha suurust linnuseõue  ümbritseva 
kivivalli ümbermõõt ulatub ligi 600 meetrini ning valli  väliskülg on praegugi 
kohati üle 10 meetri kõrge. Linnusest on leitud arvukalt vanu münte ja 
savinõude tükke.
KAALI  KRAATER
Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest 
tekkinud kraater Saaremaal Kaalis, Kuressaarest 20 km kirdes . Kraatri läbimõõt 
on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis 
koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist.
KALLASTE  KOOPAD
Kallaste paljand ehk Kallaste pank on  liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi  
järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa 
kuuluv roosakas-,  kollakas - ja punakaspruun, tihti valgete laikudega 
põimkihiline pude peeneteraline  liivakivi .
NÕMMEVESKI JUGA
Nõmmeveski juga on juga Harju maakonnas Kuusalu vallas 1,2 m kõrgune, 
kärestikune ja  Lahemaa kõige  veerikkam juga. Nõmmeveski juga asub 
Valgejõel. Vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka 
kanjonorg peaastangust allpool. Veejõu paremaks kasutamiseks ehitati 1920. 
aastate lõpul Nõmmeveskile varasema vesiveski asemele hüdroelektrijaam.
JÄGALA JUGA
Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla 
territooriumil. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist 
on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, 
astudes libedatele kividele. Jägala juga on looduskaitse all.

Document Outline

• Slide 1
• HINNI KANJON
• Slide 3
• PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND
• Slide 5
• VASTSELIINA LINNUS
• Slide 7
• TAAGEPERA LOSS
• Slide 9
• PIUSA KOOPAD
• Slide 11
• TUHALA NÕIAKAEV