Eesti majanduse arengusuunad (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või ei?

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

41

docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu

Antropoloogia

15

odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

Tartu 2012  Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 ­ 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 ­ 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 ­ 2005.................8 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2006 ­ 2007...............10 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2008 ­ 2009................11 4. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2010 ­ 2011...............12 5. OMAPOOLNE HINNANG...............................................

Ühiskond

18

docx

Rahvusvaheline rahandus

põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu. Komiteedesse ja töörühmadesse kuuluvad kõikide euroala keskpankade esindajad, oma valdkondade eksperdid, kes vahetavad kogemusi,

Rahvusvaheline rahandus

24

docx

Fiskaalpoliitika

ehk RAK. Alates 2007. aastast on struktuuritoetuste kasutamist kavandatud ühtse riigi eelarvestrateegia raames. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegia aastateks 2007- 2010 sisaldas esmakordselt eraldi osana ka ,,Euroopa Liidust aastatel 2007- 2013 laekuvate strukturivahendite kasutamise strateegia". Niisiis on iga-aastaselt uendataval eelarvestrateegial muutumatu osa struktuuritoetuste kohta. Vajadusel seda täiendatakse. Üldise ideena vaadatakse aga Euroopa Liidust laekuvat raha koos Eesti riigi omavahenditega. (Rahandusministeerium) Valitsuse peamiseks viisiks eesti majanduse edu hoida ja arengut suunata on just eelarve- ja maksupoliitika. Eesti majanduspoliitika alustaladeks on olnud konservatiivne eelarvepoliitika ja lihtne ning ühetaoline maksusüsteem. Neist põhimõtetest lähtub ka riigi eelarvestrateegia 2008- 2011. (Riigieelarve.fin.ee=10419) Riigi elarvestrateegia juures töötatakse välja riigi eelarvestrateegia prioriteedid. See on

Majandus

5

docx

Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve

Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat:

Geograafia

31

doc

Majanduse artikleid

teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv valitsemine peab tagama riigi jätkusuutliku arengu,» lisas ta. Erilist ohtu näeb TALO esimees uue töölepinguseaduse rakendumises, mis võimaldab tööandjal veelgi lihtsamalt töötajatest vabaneda ja koondamiskulud töötukassa kanda delegeerida. Juba praegu on töövaidluskomisjonid üle koormatud, ootel olevate pöördumiste järjekorrad ulatuvad järgmise aasta märtsikuu lõppu

Majandus

9

docx

Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid

tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakkama ilma ressurssideta. Mõistuspärane ja efektiivne ressursside jaotamine kõigi valdkondade vahel nõuab aga pikaajalist kogemust ning vajadust lähtuda objektiivselt konkreetsetesse oludesse. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve koostamise aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus ja Riigieelarve seadus. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt

Avalik haldus

Kommentaarid (2)