Tartu Ülikool
Eesti loomamuinasjutud
Koostaja : Sirli Soolind
Eesti rahvaluule 2011 Sisukord
Sisukord................................................................................................................................................1
Sissejuhatus..........................................................................................................................................2
Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3
Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4
Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5
Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus......................................................................................6 Muistend loomamuinasjutus.................................................................................................................7
Kokkuvõte............................................................................................................................................8
Kirjandus..............................................................................................................................................9
1 Sissejuhatus
Töö teemaks on Eesti loomamuinasjutud. Töö eesmärgiks on uurida eelkõige loomamuinasjuttude
sisulist poolt, ehk siis: missugune on tegelaskond ja miks ta on just selline, missugused on põhilised
teemad muinasjuttudes ja missuguste vahenditega on loomamuinasjuttu elavdatud. Nimetatud
teemad valisin selle tõttu, et paljude loomamuinasjuttude lugejate jaoks on nad lihtsalt ''ühed muinasjutud '', sarnasuses teiste muinasjuttudega, kuid minu eesmärgiks on näidata
loomamuinasjuttude tegelikku sisu, mida inimesed hiljem ka lugedes rakendada saaksid, kui selleks
muidugi huvi ning soovi on.
Töö on üles ehitatud eelkõige Pille Kippari artiklite põhjal. Lisaks tema teooriale olen toonud küllaldaselt näiteid, et teooriatele kinnitust otsida. Näited pärinevad ERA kogu e-väljaandest http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/ .
2 Mis on loomamuinasjutt?
Loomamuinasjutt on muinasjutt , mille tegelasteks on loomad. Igale neist on antud oma kindel karakter .
Kuna iga maa loomajuttude tegelaskond koosneb sel maal elavatest loomadest, siis koosnevad ka
eesti loomamuinsjutud just Eestis elavatest loomadest. Muust piirkonnast , teistsuguse
levikuareaaliga algsed loomtegelased asendatakse jutu vastuvõtmisel oma kodumaiste, lähedaste loomadega . Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb
meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist
on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks''
kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad , metsloomad , linnud , kalad ja muud
loomad.
Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil . Koduloomadest koer,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Shannan
Õppematerjali autor
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus.....................................................
.............................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................11 2 Sissejuhatus Rahvajutt on jagatud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Muinasjutud on tavaliselt ebaloogilised. Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki loodus ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele pettekujutlust ja meelelahutust. Käesolev uurimustöö põhineb kahel suurel teemal. Need on muinasjutt üldiselt ja kolme autori poolt kirjutatud muinasjuttude võrdlemine. Antud töös on räägitud muinasjutu seadustest kas muinasjutus on arvukordused, kindel algus-ja lõpp, muinasjutu liikidest on
kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - etteaimatav vorm - kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - traditsiooniline eesmärk harilikult jutustatud esimeses isikus kui jutt edukas, seda korratakse olnud alati populaarne Rahvajuttude klassikaline põhijaotus Muinasjutud Muistendid Müüdid - rahva või kultuureseme loomisest, tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed - Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“ –sageli ühised Soomega) - Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse –Kr. J. Peterson - Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte - „Kalevipoeg“ Kas folkloristid uurivad rahva jutte?
Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Folkloor Rahvajutud Lühivormid koosnevad : Rahvalaulud koosnevad : Muinasjutud koosnevad : Kõnekäänud Muistendid 1) regivärsiline rahvalaul Mõistatused Pajatused 2) riimiline rahvalaul Vanasõnad Naljandid Rahvalaulud Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 järku: a) a) vanem ehk regivärsiline rahvalaul, kujunes välja
peegeldab animistlikku maailmavaadet Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald ○ “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Udumäe kuningas”, “Vaeslapse käsikivi”, “Põhja konn”, “Tark mees taskus”, “Kullaketrajad”, “Puulane ja tohtlane”, “Julge rehepapp” ● Juhan Kunder ○ “Eesti muinasjutud”, “Suur Peeter ja Väike Peeter” ● Matthias Johann Eisen ○ “Esivanemate varandus
[Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjutu sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. [ rebane - kaval inimene]. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed. Muinasjuttudel on omad seadused : kindel algus ja lõpp [elas kord, kui nad surnud ei ole..
tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv)
tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), August Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt. 16. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid