Eesti kroon ja devalveerimine
Eesti avalik arvamus on praeguseks rohkelt vaielnud selle üle, kas
Eesti kroon tuleks devalveerida ning kas see oleks mõttekas. On
tõsi, et krooni devalveerimine lahendaks küll väga lühiajaliselt
maailma haaranud majanduskriisi tekitatud probleemid, ent seda ainult
näiliselt, ning tegelikult tekitaks krooni devalveerimine ainult
inflatsioonile lisa.
Meil kehtiva valuutakomitee süsteemi kohaselt on Riigikogul küll
õigus krooni devalveerida, ent seda tuleks teha ainult viimases
hädas. Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha.
Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse
langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat
valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud .
Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist – käibel olev raha
peab olema tagatud reservidega ja keskpangal on minimaalselt
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
imshaa
Õppematerjali autor
Avinurme Keskkool Referaat Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on
Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obligatsioone. 1918. Aasta veebruaris langes kogu Eesti Saksa vägede kontrolli alla ja ringlusse tulid saksa riigimargad ning Ida Laenukassarublad ja margad. Eesti marga käibelelaskmine 1919. aastal Poliitiline ja majanduslik taust 24. veebruaril 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee Eesti Vabariigi iseseisvaks ja käimasolevas maailmasõjas erapooletuks. Kuna järgmisel päeval okupeerisid Saksa väed Eesti, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata.
SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on ,,Rahareformide olemus ja näited" ning minu referaadi eesmärgiks on lugejateni tuua rahareformide olemus ning et lugejad paremini olemusest aru saaksid ka mõningad näited. Nagu sõnast ,,rahareform" aru võib saada, on see seotud rahaga ning seetõttu alustasingi oma referaati raha defineerimisega ja kuidas see meieni tuli. Teises peatükis keskendusin rohkem rahareformi olemusele ning kolmandas peatükis olen toonud rahareformide näidetena välja Eesti neli rahareformi, kuna just nende kohta oli kõige rohkem informatsiooni. Lisades olen välja toonud Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi arvamusloo rahareformist ja rahavahetusest ning 1992. aasta rahareformi komitee büroo juhi Enn Teimanni meenutuse rahareformist 1992. aastal. Referaadist saab hea ülevaate rahareformide olemusest ning samuti ka näidetena välja toodud Eesti rahareformidest. Head lugemist!
inflatsiooni mootoriks. 9 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Inflatsiooni spiraalid 1 Hinnad palk hinnad 1. Hindade kasv põhjustab palgatõusu kompenseerimaks suurenenud väljaminekuid. Palgatõusuga kaasneb tootmiskulude ja nõudluse kasv, siit hindade tõus. 2. Hinnad vahetuskurss hinnad Riigis, kus hinnatõus on tunduvalt kiirem kui ülejäänud maailmas, võib sellega kaasneda rahvusvaluuta devalveerimine devalveerimine. Importkaubad, Importkaubad ss.h. h ka imporditavad tootmisvahendid kallinevad ning see tõstab omakorda nendega toodetavate kaupade hindu. 3. Hinnad intressid hinnad Üldise hinnatõusu osana suurenevad ka intressimäärad, mille tagajärjel säästmine suureneb ja tarbimine (nõudlus) väheneb. Samal ajal suurendab laenuintressi kasv tootmiskulusid jja kogupakkumine
TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDZ RAHA JA RAHAPOLIITIKA EESTI VABARIIGIS Kursusetöö makroökonoomikas Pärnu 2003 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. RAHA ROLL MAKROMAJANDUSES.......................................................................4 1.1 Erinevate koolkondade käsitlus rahast.....
.......................................................................... ................4 1.3. Funktsioonid.................................................................................. ........5 2. EESTI RAHA.........................................................................................6-11 2.1. Eesti mark 1918-1927............................................................... ..............6-7 2.2. Kuldkroon 1924-
M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. kullastandardi alamliigid algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940.a sai rahamärke vahetada Inglise naelte vastu ning viimaseid omakordi Inglise Panga kullakangide vastu. Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem
VIII R A H A N D U S - JA M A J A N D U S P O L I I T I K A S T 19. sajandil kehtestati rahanduses k u l l a s t a n d a r d. Kullastandardi puhul on rahvuslikud v ä ä r i n g u d ehk v a l u u t a d seotud riigi kullavarude ja kulla hinnaga. Suurbritannia loobumine kullastandardist ning Inglise naela kursi alanemine põhjustasid Eesti krooni d e v a l v e e r i m i s e 1933.aastal. Eesti Pank lõpetas kuldvaluuta vaba ostu - müügi. Dollar muutus maailmarahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asuti looma oma piirkondlikku rahanduskorraldust. 1979.a. pandi alus Euroopa Valuutasüsteemile. Ühisturu maade tippkohtumisel 1991.a. detsembris sõlmitud Maastrichti lepingud näevad ette liikmesvaluutade asendamise ühtse nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid