Eesti kirjandus 1905-1920 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kesksel kohal armastus (mis teema ?
  • Kui luuletaja (kes ?
  • Palju murdesõnu (mida ?
 
Säutsu twitteris
Eesti kirjandus 1905 – 1922

20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused.
1905 – alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus.
1906 – Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus
1906 – Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu.
1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia.
1909 – Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri.

NOOR-EESTI
1905-1915( tinglik )

Aastail 190- 1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit „Kiired“. 1904 .aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga „Noor-Eesti“, see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.“ Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri.
Neil ilmus 5 albumit :
„Noor-Eesti I“ – 1905
„Noor-Eesti II“ – 1907
„Noor-Eesti III“ – 1909
„Noor-Eesti IV“ – 1912
„Noor-Eesti V“ - 1915
Kes sinna kuulusid / asutasid : Gustav Suits, Fr. Tuglas , Bernard, Linde, J.Havik, V.Grünthal – Ridala , Aino Kallas, Jaan Oks.
1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikude Selts Noor-Eesti. Asutaja liikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu- Helsingi.
Noor- Eesti üks eesmärke oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja Itaalia kirjanduse uusi suundi.
Noor-Eesti tähistab eesti keelse linnakultuuri algust. Tähendab veel modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähendab eesti keele uuenduse liikumist.
Kolm perioodi :
I – 1901-1905 ettevalmistav , isamaalisus, rahvuslikus.
II – 1905 – 1909 revolutsioonist - sotsiaalne.
III – 1909 – 1916 kunstilis- esteetiline .
Noor – Eesti arvustuslikud tööd on ajastu mõttes tõeliseslt silmapaistvad. Senisega võrreldes käsitleti suhet lugejaga teistmoodi, eesmärgiks oli luua Eestis intelligentsikirjandus ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole.
Rahvahulkadeni nooreestalste looming ei jõudnud, sest haritalastest lugejaskond oli alles liiga hõre. Poliitline ja maailmavaateline erinevuse tõttu samuti.
Noor-Eesti teened :
Vormi rõhutamine – Tunglas on öelnud : „ Mitte sisu, vaid vorm - mitte mis, vaid kuidas.“
Noorteautorite esitamine.
Asjatundlik kirjanduskriitika – vorm, kompositsioon , stiil, aine, teema jne.
Kristjan Jaak- Petersoni ja Juhan Liivi tomukihi alt üles leidmine ja au sisse tõstmine.
Kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine Eesti publikule.
Raamatukujunduse tähtsustamine.
Eesti kirjanike( Tunglas, Suits) tõlkimine soome keelde.
SIURU
Loomiserõõm – see olgu meie ainus tõukejõud. (Fr.Tuglas)
Jätkas Noor-Eesti uuromantilist suuna, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöörudub oma luulega lihtinimese tunnete, maisterõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G- Gailit (hüüti Ge), U- Under(hüüti printsessiks), S- Semper , T-Tuglas(hüüti Felixiks), A- Adson (Paaž), V- Visnapuu(hüüti Vürstiks). Siuru luuletajad on emotsionaalsemad. Proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esindamised ja sagedased skandaalid . Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album, mis pidi ilmuma 1917. Esimene album võeti väga hästi vastu. Siuru II ja III album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis. Tekkisid vastuolud grupiliikmete vahel. 1919 lõpus Siuru rühimtus laguneb, lõpetati. Kuna vahepeal oldi riidu mindud ning Under ja Adson lahkusid, hiljem tõugati välja Gailit ja Visnapuu. Võeti küll ka 2 uut liiget, kuid see polnud enam see ning lagunes seetõttu.
Kordasaatmised :
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti kirjandus 1905-1920 #1 Eesti kirjandus 1905-1920 #2 Eesti kirjandus 1905-1920 #3 Eesti kirjandus 1905-1920 #4 Eesti kirjandus 1905-1920 #5 Eesti kirjandus 1905-1920 #6 Eesti kirjandus 1905-1920 #7 Eesti kirjandus 1905-1920 #8 Eesti kirjandus 1905-1920 #9 Eesti kirjandus 1905-1920 #10 Eesti kirjandus 1905-1920 #11 Eesti kirjandus 1905-1920 #12 Eesti kirjandus 1905-1920 #13 Eesti kirjandus 1905-1920 #14 Eesti kirjandus 1905-1920 #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik kokkuvõte Eesti kirjandusest nendel aastatel
noor-eesti , eesti kirjandus

Mõisted

Sisukord

  • Eesti kirjandus 1905 – 1922
  • NOOR-EESTI
  • -1915(tinglik)
  • SIURU
  • TARAPITA
  • Villem Grünthal-Ridala
  • Friedebert Tuglas
  • Gustav Suits
  • ERNST ENNO
  • –1934
  • Luule 20.saj alguses

Teemad

  • 1915(tinglik)
  • Noor-Eesti teened
  • Kordasaatmised
  • RÜHMITUS
  • LIIKMED
  • ISELOOMUSTUS
  • VÄLJAANDED
  • LOOMING
  • LOOMING
  • Novellid
  • Romaanid
  • nov 1883 – 23.mai 1956
  • “Elu tuli”
  • „Tuulemaa”
  • 1934
  • Igatsusluule
  • siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega
  • Rahvaluule stiilisugemed
  • Autori hingepilt
  • igatsus, otsatus, ootus, tee
  • LÜNKTEKST(õpetaja tehtud)
  • ühiskonnakriitiline realism
  • Vanemuise
  • 1909
  • G. Suits, F. Tuglas, J. Aavik
  • Gustav Suits
  • sümbolism
  • haritud
  • lugesjaskonnale
  • Arendasid keelt 2) Rikastasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4)
  • Tõlkisid
  • Loomise rõõm
  • Gailit, Under, Semper
  • GUSTAV
  • impressionism
  • Armastusluule viimine uuele tasemele, Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis
  • selle populaarseks, Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda varem rahapuuduse tõttu
  • seisma jäänud teoseid, Oma estetismiga aitas edendada raamatukunsti, Murdeluule
  • Kasutas uuenduslikku keelt (osalt mõjutas keelt rühmituse enamiku Lõuna-Eesti
  • päritolu), Oma luuleviljelemisega tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Siuru hiilgeajal
  • oli luule eesti kirjanduses olulisem kui proosa
  • opositsioon
  • ühiskonna vastu
  • Suits, Enno ja Ridala
  • Under ja Visnapuu
  • ajaluule
  • maailmaparandamise püüe
  • hüperbool
  • August Alle ja Johannes Barbarus
  • Elu tuli“
  • eesti keele
  • Rootsi
  • Ernst Enno
  • Üks
  • Need ei vaata
  • tagasi“, „Nii vaikseks kõik on jäänud“, „Rändaja õhtulaul“
  • Soome
  • Helsingi ülikoolis eesti keele lektorina
  • murdesõnu
  • saartelaulikuks
  • laast
  • Tuglas, Tammsaare, Luts
  • Oskar Luts

Kommentaarid (1)

shanna profiilipilt
Sandra Silver: jap, väga hea
20:58 15-05-2011


Sarnased materjalid

8
docx
Eesti kirjandus 1905-1922
16
rtf
Eesti kirjandus 20 sajandi alguses
32
doc
Eesti kirjanduse ajalugu I
8
doc
Eesti kirjandus
3
doc
Eesti kirjandus
26
doc
Eesti Kirjanduse Ajalugu II
9
doc
Eesti kirjanduse ajalugu I
42
docx
Eesti kirjanduse ajalugu II





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !