Eesti haridus praegu ning tulevikus
Hariduse
kaudu kanduvad põlvest põlve edasi keel ning tekstide loomise,
lugemise ja tõlgendamise oskus. Need võimaldavad kultuuris uute
ühiste asjade pidevat kujunemist, aidates samas säilitada nii
rahvus- kui vähemuskultuuri. Samas võrdseid võimalusi saada
võimetekohaseid kvaliteetseid teadmisi piiravad sotsiaalsed, keelelised ja soolised, aga ka
majanduslikud
ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide
pingeritta seadmine , ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus
............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö
Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9
Käitumisjuhtimise keel 65 4. Tõhus õpetamine: peamised arusaamad ja oskused 88 5. Klassiväline juhtimine: käitumise tagajärjed 112 6. Trotslikud ning emotsionaalsete ja käitumisraskustega lapsed 127 7. Viha talitsemine endas ja teistes 151 8. Kui olukord muutub keeruliseks: raske klass, rasked ajad 163
Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksperte, kes leidsid võimaluse panustada eelhindamisse. Samuti oleme tänulikud tellija esindajatele Kaisa-Maarja Pärtelile, Monika Schmeimanile ja Tõnu Poopuule, kes abistasid meid igati uuringu valmimise protsessis. RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. Meie missiooniks on tõsta teadmisel põhineva otsustamise osakaalu Eesti ühiskonnas. Uuringuga seotud küsimuste puhul palume pöörduda: Kerly Espenberg (e-post [email protected]) Lossi 36-124, 51003, Tartu Telefon/meil 737 6378, [email protected] http://www.ec.ut.ee/rakendusuuringud SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 5 1
Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter
lesehitus 19 seotud muutuste d?naamikaga, kontseptuaalsete raamistikega (career craftehk karj??ri meisterdamine), n?ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli
LISAD Lisa 1 Töökorralduse reeglid 153 Lisa 2 Tööjaotusmaatriksi näidis 159 SISSEJUHATUS Kursuse ,,Juhtimise alused" peaeesmärk on tutvustada kaasaegse juhtimisteooriat ja selle praktilise rakendamise küsimusi. Juhtimise aluste õppeaine peab üliõpilastele tagama: - juhtimismõtte arengu ajaloo ja põhiliste juhtimiskoolkondade kriitilise analüüsimise vilumuste väljakujunemise ning teoreetiliste seisukohtade juhtimispraktikaga kõrvutamise oskuse; - süsteemse mõtlemise väljakujunemise ja erinevate juhtimistasandite juhtide poolt täidetavate juhtimisfunktsioonide teoreetiliste aluste, olemuse, printsiipide ning nendevaheliste seoste sügava mõistmise; - iseseisvate ja rühmatöö oskuste väljaarendamise ja töö stimuleerimise, töötajate isiklike vahekordade
vaatlusalust nähtust tervikuna ära seletada ei suuda, on sellest järelduva ebakindlusega toimetulemiseks peamiselt kolm võimalust. Sissejuhatus 9 Uurimisobjekti osad, mida teooria seletada ei suuda, võib vaatluse alt välja jätta, võib lubada kirjelduse servade ähmasust, võib aga ka soovida siiski kogu nähtuse kirjeldamist ühe teooriaga – viimasel juhul tuleb leppida olemasoleva teooria sobimatusega ning otsida paremat. Otsingute toeks võiksime reaalteadustest õppida vahetegemist tead- mise ja arvamise vahel ning psühholoogidelt vahetegemist objektiivse ja subjektiivse vahel. Oleme väga kaugel mõttest, nagu võiks siit või mõnest teisest õpikust hankida objektiivset teadmist keele või millegi muu kohta; pigem on rõhk oma arvamuste subjektiivsuse tunnistamisel ja selle ülestunnistusega toimetulemisel. Viimane pole kerge – kui ikka tõsiselt tundub, et lumi on valge,
Kõik kommentaarid