12
Tallinna Ülikool
Düsleksia kui kaasaegne
probleem –
kuidas abistada lugemishäirega
last
Referaat
Tallinn, 2011
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
124 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jessica
Õppematerjali autor
..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. KIRJUTAMISE- JA LUGEMISE RASKUSED KUI SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED ......4 2. DÜSLEKSIA MÕISTE............................................................................................................... 5 2.1. Düsleksia definitsioonid....................................................................................................... 5 2.2. Düsleksia avaldumine...........................................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED..........................................................................................................7 3.1. Bioloogilised põhjused..............................................................................
DÜSLEKSIA JA PÄRILIKKUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Düsleksia mõiste, definitsioonid ja avaldumine..............................4 2. Düsleksia põhjused ja pärilikkus...............................................5 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus...................................................5 2.2. Pärilikkus.........................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS
...........5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige
................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia ..................................................................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut.
• tihti väga hea vaistuga • tunneb suurt huvi selle vastu, kuidas asjad töötavad • väga teadlik ümbritsevast keskkonnast, tihti märkab detaile • originaalse mõtlemisega • tajub tervikut • sageli lapsena väga hea legodega mängija 67 Lapsel võib esineda üks või mitu nimetatud tunnust, ent tasub silmas pidada, et õpikeskkond võib düsleksiaga lapse koolis edasijõudmist tugevalt mõjutada. Kui keskkond on düsleksiasõbralik, aitab see düsleksia mõju vähendada (Reid 2007:xi). Kui õpetaja ei arvesta düsleksiaga õpilase vajadustega, võib see tekitada lapses tugevat ärevust ning mõjutada tema õpitulemusi. Briti Düsleksiaühingu kodulehelt võib leida lisainfot düsleksia kohta, samuti nõuandeid düsleksiaga inimestele ja lapsevanematele (http://www.bdadyslexia.org.uk) Düsleksia kindlakstegemine ja hindamine klassis Et düsleksiaga laps koolis hästi edasi jõuaks, on tähtis, et düsleksia avastataks
Erinevused sõltuvad sellest, millised kõrvalekalded esinevad kognitiivsetes funktsioonides. Õpiraskused võib jagada üldisteks- ja spetsiifilisteks õpiraskuseks. Üldise õpiraskuse puhul esinevad raskused õppimisprotsessis ja see avaldub enamus ainetes. Spetsiifilise õpiraskuse korral avalduvad raskused vaid lugemise, arvutamise või kirjutamise omandamisel. Üheks kõige sagedamini esinevaks spetsiifiliseks õpiraskuseks on düsleksia, mille all kannatavad eri allikate andmetel 80% õpiraskustega õpilastest. Diagnoosimata häire nii düsleksia kui mõne muu õpiraskuse puhul, hakkab mõjutama lapse õpitulemusi ja enesehinnangut. Düsleksia ja selle mõju tajule Düsleksia ehk spetsiifiline lugemishäire on neuroloogiline arenguhäire (Karande & Agarwal, 2017), mille korral laps loeb aeglaselt ja vigaselt, jättes vahele või lisades juurde tähti ja silpe (Klein, 2014)
peaks jälgima, et tekst oleks lühike; sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone; koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest; oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub; käsitleks tuttavat teemat või fakte; oleks illustreeritud. Õpiraskuste ajaloost 1877 Saksa neuroloog Adolf Kussamaul võttis kasutusele termini sõnapimedus 1887 Saksa arst Rudolf võttis kasutusele termini düsleksia, 1895 silmaarst James Hinshelwood kirjeldas omandatud sõnapimedust täiskasvanul 1963 Samuel A. Kirk võttis kasutusele termini õpiraskused (learning disability). 1996 dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks 2005 dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni Õpiraskused ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid