Tallinna Ülikool Düsleksia kui kaasaegne probleem kuidas abistada lugemishäirega last Referaat Tallinn, 2011 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused...................................
• Konteksti mõju – sõnade äratundmine toimub natuke kiiremini, kui nad sobivad konteksti 4. Sõnade nimetamine Düsleksia – • Pinnapealne düsleksia – tavalisi sõnu loetakse ilusti, kuid esineb raskusi ebatavaliste sõnade lugemisel • Fonoloogiline düsleksia - tuttavaid sõnu loetakse, kuid võõraste sõnade ja mittesõnade lugemine on halvatud • Sügav düsleksia – võõraste sõnade lugemine on halvatud + semantilised lugemisvead silmaliigutused • Sakaadilised e hüplevad – Sakaad kestab 10-20 millisekundit. Sakaadide vahel fikseeritakse pilk 200-250 millisekundiks. Sakaadi pikkus on 8 tähekohta. Infot omandatakse ainult fiksatsiooni ajal. Taju ulatuseks on fiksatsiooni ajal on keskmiselt 4 tähte vasakule ja 15 tähte paremale. Õpetamise efektiivistamine: 1.Kordamine – ajaliselt jaotatud ja mitmetes seostes. 2
• Omandatud kõne häire– eelnevalt omandatud kõnemahu vähenemine v.kadu– 0.25% • Laulmine ja pillimäng-mis siin erinevat? • …seotud mitmete sdr.-ga, kus kõnehäire võtme tunnuseks (autism) – pillimäng = pill+ mängija kaks erinevat objekti (heli tekitaja ja allikas) – laulmine-pilliks laulja enese keha lugemisvead • 64% neologismid Laul ja kõne • 36% paraleksia – helisalvestuse kuulamisel jõuab heli meie ajju ümbritseva keskkonna vahendusel – 75% visuaalne (metall- mentaalne) – rääkimisel/laulmisel- lisaks kk.veel otsekanal-inimese enda keha (organism) seepärast
annaabi.ee 
