Bioloogia konspekt- inimene (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Inimene

Inimene 12. klass Inimese süstemaatiline kuuluvus. RIIK ­ loomariik, HÕIMKOND ­ (selgroogsed) keelikloomad, KLASS ­ imetajad, SELTS ­ esikloomalised ehk primaadid, SUGUKOND ­ inimlased, PEREKOND ­ inimene, LIIK ­ homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur.

Bioloogia

2

doc

Homoöstaas

verre,neerudesse tekib uriin,närvid viivad meeleelunditest saadud signaale kesknärvisüsteemi, kust saame infot keskkonna muutustele, mõtlemine, keha kaotab pidevalt soojust, see tuleb tagastada. Energiat saadakse toidu lagundamisel. Energia tootmine toimub kõikides keharakkudes. Energia vajadus sõltub: vanus,aktiivsus,mass,pärilikkus. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Valemid E=A+K+M+V+U(puhkeasendis) töötades: E=AKMVUT Kui inimene ei saa toiduga piisavalt energiat kasutatakse varuaineid(kasvuks kuluv energiahulk negatiivne) Hingamise ja vereringe regulatsioon. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse

Bioloogia

3

doc

Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon, homöostaas.

Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselundid - neerud, kopsud ja nahk. Neerud ­ paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis on neeruel põhiline roll - nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks enamvähem stabiilne. 13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %). 14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? · Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur

Bioloogia

4

odt

Bioloogia mõisted

Nt insuliin. *varuainete hoidmine-maksas säilitatakse vitamiine. Maksas palju glpkogeeni. *verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju verevalke, nt albumiin, mis osalevad vere hüübimisel. maksatsirroos-maksa rakud hukkuvad ja nende asemele kasvab sidekude, mis ei jaksa enam ülesaneid täita. 1.Keskmine hingamissagedus? 14/18 hingetõmmet minutis. 2.Kuidas kohaneb organism väiksema hapnikusisaldusega õhus? Kui inimene satub nt kõrgmäestikusse siis hapnikusisaldus õhus väheneb, alguses on väiksem hapniku kogus inimesele harjumatu, kui siis hemoglobiini tase tõuseb ehk hapniku transport veres suureneb. Hingamine sageneb kuna ei saada piisavalt hapniku. Kuidas kinnitab neid teadmisi graafik? Mida kõrgemale inimene merepinnast läheb seda rohkem vererakke tema kehas on. Madal suhkrusisaldus? *algab pankreas a-rakkudes glükogooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning aktiveerib seal ensüüme,

Bioloogia

1

docx

BIOLOOGIA kordamine KT-ks - elundkonnad, vereinge

ELUND ­ KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ­ ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND ­ KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND ­ VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND ­ LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SEE LAGUNDATAKSE M

Bioloogia

4

doc

Bioloogia - inimene

Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel

Bioloogia

10

docx

Inimese närvisüsteem

Adrenaliin ­ kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin ­ meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini ­ skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju

Bioloogia

2

docx

Kordamine - Inimene

toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb (veresuhkru kontroll.) Energiabilanss ­ energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss ­ toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss ­ inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine

Bioloogia

Kommentaarid (0)