Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II (0)

Keskkool - Bioloogia - Evolutsioonimehhanismid

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mida kujutab endast lõigustumine mis selle tulemusena moodustub?
Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus?
Mis juhtub siis kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale?
Mis on lootekestad ?
Kuidas nimetatakse embrüot mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena?
Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus?
Millal võib embrüot nimetada looteks?
Kui kaua kestab normaalne rasedus?
Kuidas algab sünnitus?
Kuid mikrofloorat laps ei saa 20 milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus?
Kuidas jaotatakse kasvamist?
Mitu etappi muna vastne nukk valmik nt kalad kahepaiksed putukad 23 Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng?
Millest sõltub organismi vananemine?
Keskkonnateguritest 26 Mis on surm?
Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis?
Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kui kaua see kestab?

Lõik failist

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II

Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul
Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt.
Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge

Mida kujutab endast lõigustumine , mis selle tulemusena moodustub?
Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga.

Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus?

hulkraksuse taastamine;
rakkude vaheliste kontaktide tekitamine;
tuuma / tsütoplasma suhte taastamine.

Blastotsüsti ehitus
Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam
rakukobar – embrüoblast , millest areneb loode.

Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale?
Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast

Mis on lootekestad ?
Lootekestad on ajutised organid , mis kindlustavad normaalse lootelisearengu.

Nimeta lootekestad, nende ülesanded

Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat .
Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.

Lootevee tähtsus

kaitseb põrutuste eest,
kaitseb veekaotuse eest,
vähendab raskusjõu mõju,
kaitseb temeratuurimuutuste eest,
tagab stabiilse sisekeskkonna,
on joogi- ja urineerimiskeskkond.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II #1

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II #2

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rannake Õppematerjali autor

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II
1. Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul
Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt.
Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge
2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub?
Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga.
3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus?
hulkraksuse taastamine;
rakkude vaheliste kontaktide tekitamine;
tuuma / tsütoplasma suhte taastamine.
4. Blastotsüsti ehitus
Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam
rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode.
5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale?
Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast
6. Mis on lootekestad?
Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu.
7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded
Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat.
Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.
8. Lootevee tähtsus
kaitseb põrutuste eest,
kaitseb veekaotuse eest,
vähendab raskusjõu mõju,
kaitseb temeratuurimuutuste eest,
tagab stabiilse sisekeskkonna,
on joogi- ja urineerimiskeskkond.
9. Platsenta tähtsus
Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega
10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena?
Gastrulatsiooni tulemusena kujuneb karikloode ehk gastrula.
11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus?
Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm.
Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad.
Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo-idulane.

sünnitus embrüo looteleht blastotsüst organid mesoderm vananemine elundid veri diferentseerumine talitlused

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia - Paljunemine

Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine.

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu kasvab elu lõpuni · Piiratud saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta. Moondega areng organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe 23. Täismoondeline areng munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik. (enamus putukad) Vaegmoondeline areng nukustaadium jääb ära. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. 24

Bioloogia

doc

Paljunemine

raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.

Bioloogia

docx

Paljunemine

- Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga

Bioloogia

doc

Embrüoloogia

Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng

Bioloogia

pptx

Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani

Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi.

Bioloogia

docx

Embrüogenees ja lootevälised elundid ning lootekestad

Gastrulatsiooni esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks, mis hiljem servadelt kokku kasvades moodustab närvitoru , millest arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng.

Bioloogia

doc

Kordamisküsimused teemal organismide paljunemine ja areng

Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3

Bioloogia

Rohkem sarnaseid