50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hhaponen
Õppematerjali autor
Iseseisev töö, teema: “PALK” . Küsimustik – läbi töötada arvestuseks. 1. Kas riigipühal töötamise korral makstakse 2-kordset palka kogu vahetuse eest? ATS § 40 lg 4 ütleb, et kui tööaeg langeb riigipühale, maksab ametiasutus riigipühal töötamise eest 2-kordset põhipalka. Seega jah, 2-kordset palka makstakse kogu vahetuse eest, mis langeb riigipühale. Kui aga ametniku vahetus algab näiteks 20.08 kell 7 õhtul ja lõpeb 21.08 kell 7 hommikul, siis 2-kordset palka makstakse 20.08 töötatud 5 tunni eest, ülejäänud vahetus langeb kuupäevale 21.08 ning nende 7 tunni eest saab ametnik tavapärast palka. 2. Kas ATS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui ametnik täidab teenistuskohustusi halvasti, kas asutusel on õigus palka vähendada? ATS § 61 lg 3 ütles, et ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral: 1) kui esineb üldi
olevast maksuasjast ühe dokumendi ja edastas selle e-posti teel oma tütrele, kes soovis seda kasutada näidisena tema suhtes läbiviidavas maksumenetluses. MTA peadirektori käskkirjaga määrati Kaarele ATS § 70 p 3 ja § 75 lg 4 alusel distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine ning ta vabastati ATS § 94 lg 1 alusel teenistusest. Käskkirja kohaselt rikkus Kaare maksukorralduse seaduse § 26 lg-t 1. Käskkirjas märgiti, et tegemist on olulise rikkumisega, sest teenistus maksuhalduri juures seab ametniku käitumisele kõrgendatud nõudmised. Seevastu Kaare on oma teoga seadnud kahtluse alla MTA usaldusväärsuse hoida maksumaksjate andmeid saladuses. Käskkirjas tsiteeriti ka Kaare ülemuse poolt antud iseloomustust, milles oli kirjas: „Tööülesanded on üldjuhul täidetud õigeaegselt. Talle pakub rohkem huvi kontrolliprotsess kui analüüs.“ Käskkirja kohaselt hindas MTA peadirektor talle antud kaalutlusõigust rakendades
6) Kaitseliit 7) Riigikontroll 8) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. 3. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on: 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksusteg ; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. 4. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. 5. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi v6i kohaliku omavaIitsuse ametiasutuses. 6. Avalike teenistujate liigid : 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. 7. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel
Gea Suumann 2. Kohtunike distsiplinaarvastutuse regulatsioon 29. juulil 2002 jõustunud kohtute seadusega muudeti oluliselt kohtunike suhtes kohaldatava distsip- linaarmenetluse korda. Laiendati distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavate isikute ringi. Uue korra rakendamisel juhtis õiguskantsler tähelepanu distsiplinaarmenetluse ebapiisavale regulatsiooni- le.*21 Kuna distsiplinaarvastutus on kohtuniku kui menetlusaluse isiku jaoks kriminaalmenetlusega sarnaselt sotsiaalselt märgistav ning potentsiaalselt suhteliselt raskete sanktsioonidega menetlus, mis oma karistava iseloomu tõttu olemuslikult piirab põhiõigusi, ning põhiseaduse § 3 alusel saab põhi- õigusi piirata vaid seaduse alusel, tuleks vastav piiramise alus ning piirava menetluse reeglid täpselt reguleerida seaduse tasandil. Seega peaksid ka kohtunike distsiplinaarmenetluse reeglid olema sätes-
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad
2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (2) Isikuandmete avalikustamine on lubatud vaid sellisel juhul ja sellises ulatuses, kui see on vältimatult vajalik ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest teavitamiseks. (3) Kui korrakaitseorgan teavitab avalikkust või isikut ohukahtlusest ning ohukahtlus ei osutu põhjendatuks, on korrakaitseorgan kohustatud avaldama samas vormis ja mahus teate ohu puudumise kohta, kui seda nõuab isik, kelle õigusi teavitamisega kahjustati või kui selleks on kaalukas avalik huvi. (4) Kui avaliku korra eest vastutav isik teavitab eelneval kokkuleppel pädeva korrakaitseorganiga ise isikut või avalikkust ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest kokkuleppega määratud vormis ja mahus, on korrakaitseorganil käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigus ainult uute kaalukate asjaolude ilmnemisel. § 4. Avalik kord (1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning
täitmisest. Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused. Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Kohtuniku distsiplinaarvastutus. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine.
täitmisest. Kohtu esimehe ülesannete täitmisest vabastatud kohtuesimehel säilivad kohtuniku volitused. Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Kohtuniku distsiplinaarvastutus. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid