Narva lahingud 1944. aasta kevadtalvel. 1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärgiks oli Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa väegrupi ,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist
juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11. diviisiga. Punaarmee suurtükituli oli väga võimas, küll aga ei suutnud nad murda läbi eestlaste 6 kaitsest. Lahingu tulemused olid katastroofilised – punaarmeel ~8000 hukkunut, 29 tanki ja 17 lennukit kaotati. Suured olid kaotused ka eestlaste poolel – 3. kompanii rivis oli alles ainult 30 meest. Kohe sellele järgnes aga Sinimägede lahing. Seda on kutsutud ka Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu. Selles osales 23 000 eestlast ja 137 000 punaarmeelast. Lahingud kestsid lakkamatult. Mehed ründasid sealt, kuhu parasjagu sattusid. Sinimägede lahing on kõige verisem lahing, mida kunagi Eesti pinnal peetud on. Seda räägivad ka arvud – 20. jalaväepataljonil ~10000 hukkunut või vigastatut, Punaarmeel ~170 000 hukkunut või vigastatut. Samuti hävitati venelastel ~170 tanki, eestlastel kõigest kuus.
Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändes sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusesse kuni 1945. aastani. Suurbritannia välispoliitikas toimus täispööre, seni ka rahva seas populaarsest 'appeasement'ist' loobuti - anti garantiid Poolale ning alustati läbirääkimisi NSV Liiduga... Rahvusvaheline olukord maailmasõja eel Bolsevistlik Nõukogude Liit Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine. Lenin oli kirjutanud: Ühes riigis võidu saavutanud sotsialism ei välista veel kõiki sõdu. Vastupidi, ta eeldab neid. Lenin oli juba 1914. aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinovjev: Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid
Punalaevastik. Teades Eestis valitsevat olukorda loodeti kiirele edule. VABADUSSÕDA. TAANDUMISE PERIOOD. 22. novembril 1918.a.alustas Punaarmee pealetungi Narvale, kuid nad löödi sakslaste poolt tagasi. Eesti oli sattumas kriitilisse olukorda- rindelt ja ka kogu Eestist olid saksa väed lahkumas ning punavägi ähvardas kolmest küljest. 27. novembril võeti Eesti Ajutise Valitsuse poolt vastu otsus asuda kodumaa kaitsele. 29. novembriks kuulutati välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli Narva juba langenud. Vahetult enne Narva ründamist Punaarmee poolt olid esimesed eesti üksused asunud sakslaste käest positsioonide ülevõtmisele. 28. novembri varahommikul ründasid Eestile sõda kuulutamata Punaarmee 6. diviisi üksused Narvat uuesti. Toimus verine lahing, mille käigus purustati üks punane eesti kütipolk, kuid õhtuks olid eesti ja saksa väed sunnitud Narva siiski maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas
Tallinna evakueerimisel 1941. aasta augustis saadeti ligi 400 Põhja-Eestis mobiliseeritut Saaremaale, kellega liideti ka Saaremaal mobiliseerituid ning rakendati samas ilma väljaõppe ja relvastuseta kindlustustöödel (Noormets 2002). Mobiliseeritud toonud aurik ,,Helge" pommitati Triigi sadamas põhja. Pilt 13 Grupp hävituspataljoni võitlejad 1941. aasta juulis Pärsamal enne Virtsu-retkele asumist. Foto SMF SMF 3578:10/ 4640:10 ,,Barbarossa" plaani järgi kuulus Lääne-Eesti saarte vallutamine Saksa väegrupi ,,Nord" olulisimate ülesannete hulka. Selleks koostati väegrupi peakorteris kaks plaani: ,,Beowulf I" ja ,,Beowulf II". Esimene plaan nägi ette Saaremaa vallutamist laias laastus sarnaselt I maailmasõja aegse plaaniga ,,Albion": saata dessant Saaremaale läänest. 1917. aasta oktoobris oli Saksa 8. armee meredessandi maandanud Saaremaa põhjarannikul Tagalahes. Seekord planeeriti Kuramaalt Ventspilsi lähedalt lähtuv dessant maandada Kuressaare ja Salme vahelisse rannalõiku
Põhja-Eestis töötas maailmasõja eel vabrikutes 80% rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem
Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1. Zukovi vasturünnak 6. Pearl Harbor..........
Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht ,,Kiir" (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja
Kõik kommentaarid