Narva Eesti Gümnaasium Referaat Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Sisukord 1. Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu 2. Iseloomujooni 3. Lõik ,,Narva postiljonist"5.märts 2005 4. Autasud 5. Auastmed 6. Mis on Raudristi Rüütlirist? 7. Teoseid Harald Riipalust. 8. Pildid 9. Kasutatud teosed Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu Harald Riipalu sündis 13.veebruaril 1912 tsaaririigi pealinnas Sankt-Peterburis,kust ta perekond kaks aastat hiljem tuli Tartumaale Saare valla Küti tallu.Riipalu koolitee algas Ruskavere algkoolis,1932 lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja alustas ülikoolis juuraõpinguid. 1933 kutsuti Riipalu ajateenistusse 3. üksikusse jalapataljoni Valgas,kust saadeti samal sügisel Tallinna Sõjakooli reservohvitseriks õppima.21
Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.Klass Narva Eesti Gümnaasium Sisukord · Elulugu · Haridus · Elukutse ja töökohad · Elukohad · Ühiskondlik /rahvuslik tegevus · Tunnustused · Mis on Rüütlirist? · Pildid · Teoseid Harald Riipalust. Elulugu · Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks. Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932 · Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 1934)
Eesti Relvagrenaderide SS-diviis ning 11. Ida-Preisi jalaväediviis. Korpuse ülem Felix Steiner nägi Auveres vägede kontsentreerimises ohtu Narva rindele ning palus luba väegruppi Nord staabist taanduda Narva jõe joonelt Auvere-Sinimägede-Mummussaare joonele, mille kattenimi oli Tannebergi linn. Vastav luba saadi alles 22. juulil 1944 ja olukorra lahendamiseks tegi Steiner vaenlase löögisuunal asuvate vägede ümberpaigutuse. Major Riipalu 45. rügement toodi Narva jõe joonelt Auveresse, vahetades seal välja Saksa 26. diviisi osad. Kuna korpus eeldas rügemendile lahingute tulipunkti, anti Riipalu käsutusse veel pataljon "Narwa" ja kaks kompaniid saksa pioneere. Rügemendi koosseisus oli nüüd umbes 2500 meest, iga Riipalu pataljoni võitleja vastas oli kuskil 40 punaarmeelast. Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmise ja kaitsmise näol ees oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine.
Pataljon „Narwa“ tuumikust moodustati 20. Üksik SS-jalaväepataljon ning formeerimise käigus sai pataljon juurde 600 meest. Samuti oli ka Idapataljon allutatud 20. Eesti SS-diviisile. Üleüldse saadeti kõik eestlaste väeüksused tagasi kodumaale, kus nad saaksid punavägede pealetungi peatada ja oma kodumaad kaitsta. Esimene suurem kokkupõrge Eesti pinnal oli 25. juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11. diviisiga. Punaarmee suurtükituli oli väga võimas, küll aga ei suutnud nad murda läbi eestlaste 6 kaitsest. Lahingu tulemused olid katastroofilised – punaarmeel ~8000 hukkunut, 29 tanki ja 17 lennukit kaotati. Suured olid kaotused ka eestlaste poolel – 3. kompanii rivis oli alles ainult 30 meest. Kohe sellele järgnes aga Sinimägede lahing. Seda on kutsutud ka Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu
vangistati. Uueks ülemaks määrati kindralmajor Aleksandr Ksenofontov, diviisiülemateks polkovnikud I. Missan ja J. Kurõshev. See sõdis 4. juulist 22. augustini Looderinde 11. armee alluvuses Pihkva ja Staraja Russa piirkonnas. Eestlasi oli sel ajal korpuses umbes 5500. Augustilahingutes kandis korpus suuri kaotusi, osa eestlasi hukkus, langes vangi või läks Saksa poole üle, sealhulgas ka Paul Maitla ja Harald Riipalu. 1941. a lõpus saadeti nad ja ka teised eestlased sõjavangilaagritest Eestisse tagasi (Maitla oli vangilaagris 16. juulist - 7. novembrini, Riipalu oli vangis 1941. aasta lõpust ning vabanes 1942. aasta alguses). Paljud mehed (k.a. Riipalu ja Maitla) astusid Saksa sõjaväe kaitsepataljonidesse. Punaarmeesse alles jäänud eestlased toodi septembris 1941 Looderindelt ära kui mitteusaldusväärsed ja saadeti Punaarmee Poliitilise Peavalitsuse ülema 1. järgu armeekomissar Lev Mehlise 28
2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast.
2 veebruar 1920.a sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõjas sai surma üle 5000. 1939.a sõlmiti MRP, määrati eesti saatus. 1942 .a formeeriti sakslaste poolt Eesti leegion, kuna vabatahtlikud,-välismaalased ei tohtinud teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS!
sakslaste paanika. Rebane sai käsu taanduda Tannebergi liinile Sinimägedesse, kus koos teiste eestlastest koosnevate pataljonidega peatati punaarmee suurrünnak. Need lahingud olid oma ägeduselt võrreldamatud ükskõik milliste Teise maailmasõja lahingutega, mõningatel andmetel hukkus Narva all 120 000 punaarmeelast. Eestlastest teenisid nende lahingute eest Rüütliristi obersturmbannführer Harald Riipalu ja sturmbannführer Paul Maitla. Seal hukkus Alfons Rebase parim sõber hauptsturmführer Georg Sooden. Need vaprad mehed võitlesid ja langesid oma kodumaa eest, võitlus kommunismi vastu oli see, mis neid ühendas ja innustas. Märtsi algul osales Rebane veel oma pataljoniga võitlustes Krivasoos, kust murdis välja piiramisrõngast. Ta ise komandeeriti märtsis piirikaitserügementide taktika liseks
13.veebruaril paisati Auverre improviseeritud eesti rügement "Tallinn" (major Richard Rubach).Üks eesti pataljon hävitas dessandi (525 mehest tapeti 514 ) ja ülejäänud rügement lõi puruks Narva- Tallinn raudteeni jõudnud rünnakukiilu. Olukord päästeti . Venelased tõid juurde terve korpuse , kuid vahepeal olid sakslased koondanud olulisi tugevdusi.Narva alla saabus ka Eesti diviis . Olles teel , purustas üks diviisi pataljon (I/45 Hastuf Harald Riipalu ) 14.-16.veebruarini Meerapalu juures üle Lämmijärve tulnud vene dessandi . Hävitati 2000 venelast , saadi ohtralt saaki . 24.veebruaril (!) algas Eesti diviisi vasturünnak venelaste sillapeade sisselitsumiseks . Riigiküla sillapea hävitas Hastuf Rudolf Bruusi pataljon (II/46.) . Suurema Vaasa-Siivertsi-Vepsküla sillapea likvideerimisel oli otsustav Ostubaf Ain-Ervin Mere pataljon (I/46.) , kus noor Uscha Harald Nugiseks sai esimese eesti sõdurina rüütliristi .6
abivägesid kukkus läbi. Paulus alistus 2. veebruaril 1943.a. Eestlased Stalingradi lahingus Stalingradi lahingust võttis osa Lääne-Eestis formeeritud 36. Eesti Politseipataljon. 22. novembril 1942 sõitis pataljon Stalingradi alla Suravikino jaama, sekkudes käigult jaama lähedal toimuvasse lahingusse. Samal õhtul haigestus pataljoni ülem Julius Reinter, kes saadeti kodumaale ravile. 23. novembril määrati uueks pataljoniülemaks 3. kompanii ülem Harald Riipalu. Pataljon määrati Kampfgruppe von Stumpfeldi alluvusse. Algasid pidevad lahingud ülekaaluka vastasega Stalingradi piiramisrõnga välisküljel. Peeti ägedaid tõrjelahinguid ülesandega aeglustada Punaarmee liikumist Dnestri jõe suunal. Rinne stabiliseeriti. 31. detsembriks 1942 koondati pataljon Šahtõ linna, algasid ettevalmistused kojusõiduks. Kuu ajaga oli pataljon ära teeninud naabritest saksa üksuste suure austuse ja tunnustuse. 42 pataljoni võitlejat oli autasustatud
Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar asukohaga Tallinna s. · Andrei Zdanov - oli Nõukogude Liiduriigitegelane. 1940. aasta juunis saadeti ta ÜK(b)P Keskkomitee emissarina Eestisse, et juhendada juunipööret ja Eesti okupeerimist. · Karl Säre - oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja. 1940 1941 EK(b)P KK I sekretär. · Hjalmar Mäe - oli Eesti poliitik ja 1941 1945 Eesti Omavalitsusejuht. · Harald Riipalu - oli eesti sõjaväelane, kes võttis Teisest maailmasõjast osa Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus. · Alfons Rebane - oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. · Jossif Stalin - oli Nõukogude Liidu diktaator · Adolf Hitler - oli Austriast pärit Saksamaa poliitik
08. veebruaril 1944 toodi Neveli rindelt ära ja suunati Narva rindele 20. Eesti Diviis. Ka major A.Rebase ja Soodeni pataljonid palusid end viia Novgorodi lähistelt samuti Narva rindele, kus pidasid verist võitlust sakslased, mobiliseeritute pataljonid Viljandist, Pärnust, Tartust, krahv Strachvitzi soomusüksused, norralaste, taanlaste, flaamlaste, valloonide, rootslaste ja soomlaste väeüksused. 11. veebruari hommikul jõudsid Neveli alt läbi Läti Valga linna major Harald Riipalu pataljoni mehed. Samal päeval alustas 2. löögiarmee uut ulatuslikku pealetungi. Selleks ajaks oli Narva jõe paremale kaldale toodud 3000 suurtükki ja miinipildujat, millest saadeti lääne poole üle 50 vagunitäie mürske ja miine. Loodi Krivasoo sillapea. Samal päeval alustati uut pealetungi ka Narvast põhja pool. Hõivati Vepsküla ja liiguti Siivertsi suunas. 14. Veebruari hommikul 1944 maabusid Merikülas 516 Nõukogude võitlejat major Stepan
Mingisugust halastust ega armuandmist ei tohi olla. Hukata tuleb kõik, vaatamata vanusele ja soole.“ See pani ka veel kõhkleval seisukohal olnud Eesti mehed minema sõtta Saksa sõjaväemundris kommunistliku Venemaa vastu. kaitselahingutes 1944 kevadel väljanäidatud vapruse eest autasustati mitmeid Eesti ohvitsere Saksa armee kõrgeima autasuga – rüütliristiga nagu Alfons Rebane, Harald Nugiseks, Paul Maitla, Harald Riipalu. „Karistuseks oma maa kaitsmise eest“, tegi Nõukogude sõjalennuvägi Eesti linnadele terrorirünnakuid. (enamasti rahulikele elamurajoonidele) Hävitati täielikult Narva ja suuresti purustati Tallinn, Tartu ja Pärnu.(kesklinn, Pikk tn., Ülejõe) Eesti omavalitsus teostas mobilisatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla. Suurim lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (jul-aug’44) (3
22.oktoobril 19 1943 muudeti Eesti Leegioni nimetust seoses kõigile Relva-SS'i brigaadidele numbrite andmisega. Uueks nimeks sai Relva-SS Eesti 3.brigaad. Moodustati kaks kahepataljonilist jalaväerügementi, kergesuurtükiväedivisjon ja muud eriüksused. Brigaadi rügemendid kandsid numbreid vastavalt 42. ja 43. 42. rügemendi ülemaks määrati Henn-Ants Kurg, pataljoniülemateks tema rügemendis olid Harald Riipalu ja Elmar Lang. 43. rügementi juhtis Juhan Tuuling, tema rügemendi esimese pataljoni ülem oli algul Ain-Ervin Mere ja seejärel Udo Parrest, teise pataljoni ülem algul Erich Palk ja seejärel Rudolf Bruus. Brigaadi juurde moodustatud 53. suurtükiväegruppi juhtis Aleksander Sobolev ja 53. õhutõrjegruppi Fritz Bergmann. Brigaadi reservpataljoni ülemaks määrati 42. rügemendi adjutant Fritz Störz. Igas rügemendis oli kaks pataljoni, kummaski neli kompaniid
Ühtlasi korraldati (kolonel), Eesti väeosade komandör Teises maailmasõjas, tammelehte mobilisatsioon, mis tõi piirikaitse- dega Rüütliristi kavaler rügementidesse 38 000 meest. Saksa 19 EESTI SÕJAAJALUGU väejuhatus loobus 1944. aasta sep- Neli eestlast (Alfons Rebane, Ha- tembris Eesti kaitsmisest. Eesti ük- rald Riipalu, Paul Maitla ja Harald sused võitlesid veel 1945. aastal Si- Nugiseks) pälvis ühe auväärseima leesias. ordeni Rüütliristi. Saksa vormis võitles Eesti iseseis- vuse eest ühtekokku 80 000 meest. Okupatsiooniarmee kohalolek Nõukogude liiduvabariigi haldamisel Laskurdiviis. Väeosa ohvitserkoosseisus etendas tähtsat rolli Eestis paiknev oku- olid valdavalt eestlased. patsiooniarmee. 1944
annaabi.ee 
