sisaldab ka keskkonnasõbralikku külge kuigivõrd peaks vähenema liigse energia tarvitamine ühiskonnas tervikuna. Teenust on soodsam kasutada pikemate sõitude puhul. Asutatav ettevõte hakkab tegelema tinglikult kahte tüüpi inimeste kokkuviimisega: nende, kes kusagile sõita soovivad ja nende, kellel on auto, autos vabu kohti ja kes juhuslikult antud kohta sõidavad. Edaspidi nimetatakse esimese tüübi hulka kuulujaid sõitjateks ja teise tüübi esindajaid autojuhtideks. Autojuhtide jaoks ei ole projektis osalemine raha teenimise võimalus omaette, kuid kerge vaevaga on võimalik vähendada auto omamisega seonduvaid kulusid. Osaühing alustab reaalselt tegevust augusti alguses. Vaadeldaval ajavahemikul jaguneb tegevus kolme etappi, mis erinevad teineteisest teenindusmahu ulatuselt. Augustist kuni detsembrini 2003 teenindab ettevõte ligikaudu ühte kolmandikku potentsiaalsest klientuurist. Teisel perioodil, mis kestab jaanuarist juunini 2004, on see näitaja umbes 60%
1.3.2.Logistikatöö korraldust reguleerivad dokumendid: protsessikirjeldused, tööjuhendid,klienditeenindusstandardid jne.....................................................8 1.4.Logistikajuhtimine ettevõttes........................................................................9 1.4.1.Logistikaorganisatsioon...........................................................................9 1.4.2.Logistika juhtimisega tegelevate töötajate tööülesanded ja vastutus, logistika juhtimistöö jaotus eri töötajate vahel.................................................9 1.5.Logistiliste tööde arendamine ettevõttes......................................................9 1.5.1.Logistiliste toimingute ja protsesside arendamistööde kirjeldus.............9 1.5.2.Hinnang ettevõtte logistikatöö arendamisele........................................10 1.6.Koondhinnang ettevõtte logistikatööle........................................................10 1
Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005) ........................................................................ 26 AKEN 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas Sirli Viir (2005) .......................
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega ni
kõrge laoga keskmise kõrgusega laoga madala laoga madala laoga, kus on õigustatud ka kõrge lao tehnoloogiate kasutamine 29. Terminalid töötavad üldjuhul U kujulise läbivoolu põhimõttel otseläbivoolu põhimõttel otseläbivoolu ja U- kujulise läbivoolu kombineeritud põhimõtetel suvalisel läbivoolu põhimõttel, mille puhul on minimeeritud kaubaga liikumise teekondade pikkused 30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele? jaekaubanduses hulgikaubanduses tootmises logistikateenuste osutamisel 31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul konsignatsiooniladude puhul jaekaubanduse ladude puhul hulgikaubanduse ladude puhul 32. Mis on laohoone efektiivse kasutamise seisukohalt hoiustamise tarvis kõige olulisem?
Klienditeenindaja d Kokk (4) Abitööline(2) Personali koosseisu lühitutvustus Vilde Kaubandus OÜ-s on töölepingu alusel tööl 14 inimest. Nendest kuni 30-ne aastaseid on 5, 30- 39 aastaseid töötajaid on 3, 40- 49 aastaseid on kõige enam, neid on 6. Ainult üks tööaja on isikutunnistuse järgi rahvuselt ukrainlane, ülejäänud töötajad on kõik Eesti isikutunnistusega inimesed. Kõige rohkem elab töötajaid Rakveres, veel üsna mitu töötajat elab Sõmerul ning ka Tamsalus. Emotsionaalne intelligentsus OÜ Vilde Kaubanduses Emotsionaalset intelligentsust esines minu töös igapäev. Kuna olen töötanud kaua klienditeenindajana, siis oskan ennast vastavalt vajadusele häälestada. Tunnen, et ma olen hea suhtleja ja tänu sellele minu koostöö juhiabiga sujus hästi. Meie kahest
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
Kõik kommentaarid