Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sisukord


Sissejuhatus 2
Juugend 3
Neobaltia maja 3
Funktsionalism 6
Villa Tammekann 7
Esindustraditsionalism 10
Tartu Turuhoone 10
Stalinistlik arhitektuur 12
Endine Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja 12
Nõukogude aegne tüüpehitis 15
Orgaaniline arhitektuur 17
KohvikTuljak “ 17
Uusfunktsionalism 21
Laeva katsesovhoosi keskus 21
Postmodernism 24
Venna maja 24
Kaasaja näide – avalik hoone 28
Teaduskeskus AHHAA 28
Kaasaja näide – eramu 32
Korterelamud Supilinnas 32
Kokkuvõtteks 34
Kasutatud kirjandus 35

Sissejuhatus


Selles referaadis olen kasutanud kahte piirkonda Tartu ja Tallinn. Tallinn on siiski meie pealinn, kus asub mitmeid uskumatuid arhitektuuriliselt väärtuslike hooneid ja Tartu on veidi pisem linnake, aga kindlasti mitte vähem väärtuslik. Iga ajastu kohta otsisin enda jaoks kõige meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust.

Juugend


Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni.

Neobaltia maja


1902 . aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri algtähiseks. Konvendihoone eeldas rahvuslike joonte esiletoomist ja samal ajal sundis see leima uusi väljendusvorme ja suunas nii tähelepanu moodsatele arhitekuurisuundadele, mis oma ekspressivse vormikeelega olid eelusseisundis varasemate stiilivooludega võrreldes. Hästi on ka märgata tellijate poolset aktiivsust (EÜSi liikmed), nad osalesid ka ise maja plaanide koostamises ja „Neobaltia“ vilistlased lükkasid tagasi Robert Pohlmanni valmistatud vähenõudlikuma projekti, otsustades Rudolf von Engelhardti kulukama, kuid kaasaegsema lahenduse kasuks.
1902. aasta jaanuaris oli saadud arhitekt Rudolf von Engelhradtilt nõusoleks hoone ehitusplaanide valmistamiseks ja laekunud temalt ka eskiis, mis otsustati võtta lõpliku projekti ja eelarve koostamisel aluseks. Pöörduti kõigi vilistlaste poole üleskutsega annetuste või tähtajaliste laenude saamiseks.
Rudolf von Engelhardti koostatud projektid ja eelarved jõudsid ehituskomisjoni kätte veebruaris ja kohe alustati ka ehitusettevalmistusi. Tööde teostamine usaldati ehitusmeister Wilhelm Sternfeldti ja maaler Neumanni hooleks. 1902. Aasta novembri „Nordlivländische Zeitung“ teatab 21. novembril toimunud uue konvendihoone avamispidustustest. Artiklis ülistatakse maalilist „saksa villastiili“, milles on hoone teostatud, selle vormide terviklikku harmooniat, materjalide ehedust ja siseruumide värvikombinatsioonide maitsekust. Lõpetuseks avaldatakse tunnustust väikese korpotatsiooni vilistlaste ennastsalavale ettevõtlikusele ja teatatakse, et kuni 1. Detsembrini on hoone uksed hommikupoolikuti külastajaile avatud.
Lisaks avaldab „St. Petersburger Zeitung“ kohaliku korrespondendi samasisulise kirjutise, milles eeltoodule lisaks tõestatakse esile hoone ruumipaigutuse otstarbekust, möbleeringu lihtsust ja soliidsust ning ehituse ökonoomsust. Maja ehitati valmis mõne kuuga ja maksma läks vaid 12 500 rubla . Eraldi märgitakse ära saali ja söögitoa vahelist kergesti teisaldavat lükandseina ning interjööri viimistluses õlivärvis toonitud seinte ja lagede ning tumedamas toonis viimistletud uste, akende ja talade abil saavutatud meeldivat tervikmuljet.
Ehitise plaanilahenduses on kesksel kohal hoone kogu hoovipoolset risttelge kahe korruse ulatuses läbiv saalimaht, mida fassaadil markeerib suur dekoratiivse raamistusega kaaraken. Saaliga liitusid esimesel korrusel veel sellest lükandseina abil eraldatav söögituba ja väiksemad seltskondlikud ruumid, puhvet ja väike kaminasaal. Aiaküljele jäi avar veranda , mis koos seda jätkava terrassiga moodustas sujuva ülemineku aeda . Teisele korrusele oli paigutatud privaatsemad ruumid, raamatukogu koos lugemisnurgaga ja oldermanni ruum. Ülal torniosas paiknes väike galeriilaadne ruum, mille akendest avanes maaliline vaade Toomemäele.
Hoone välisilmes annab tooni mahtude ekspressiivne dünaamika. Kompositsiooniliseks dominandiks on püramiidja kiivriga massiivne neljatahuline nurgatorn, mis kasvab välja alummise hooneosa tahukalisest põhimahust, andes selleletugeva vertikaalse aktsendi. Hoone põhiline osa on kaetud kõrge plaanikontuure järgiva kelpkatusega. Värvi lisab hoonele mitmekesine materjalikäsitlus: krohvitud seinapindade ja puitosade hele- tumedad kontrastid koos maakivist sokliosa ja punase kivikatusega.
Hoonemahtude plastiline liigendus sujuva üleminekuga katuse- ja torniosale ning viimase ekspressiivne dünaamika on omased juugendile, kuid trafaretset juugendornamenti asendavad stiliseeritud konsoolikesed ja kaarjad vahvärkmotiivid. Ka suure saaliakna lainjas kontuuris ilmutab end juugendi dekoratiivne mängulisus.
„Neobaltia“ hoone oma sise- ja vlisarhitektuuris niing ümbritsevas aiakujunduses oli Tartus esimest korda leidnud väljenduse juugendarhitektuurile iseloomulik esteetilise terviklikkuse, Gesamtkunstwerk’i idee. See oli esimene ehe juugendarhitektuuri näide, mis kahjuks EÜSi hoone puhul jäi tellija rahalise piiratuse tõttu saavutamata.
Aed kavandati 1903. a. (W. v. Engelhardt).

Funktsionalism


Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid , laiad aknad jne).

Villa Tammekann


Alvar Aaltoga sai kirjavahetus alguse 1932. aasta märtsis ja jätkus kuni 1933. aasta teise pooleni. Ehitusloa maja ehitamiseks saadi Tartu magistraadilt 15.7.1932 ja ehitustööde algusega keskendus kirjavahetus välisseinte paksusele ja sellest tekkinud mõõtude erinevusele ning sokli kõrgusele või elutubade põranda kõrgusele ja päratpoole lamekatuse töövigadele.
Kuigi majaperenaise värvikaist kirjadest,millele Alvar Aalto püüab hästi leplikult ja asjalikult vastata, saab pildi ka segasest projektist, edenedes see tegelikult väga kiiresti. Maikuu lõpus 1932 olid valmis 1/50-tööjooniste eskiisid ja juunikuu algul vastavad esiküljed. Tartu tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse vastutusel koostati juulis dateeritud ehitusloapaberid. Detailne kirjavahetus arvatavasti kiirendas projekteerimist, näiteks detailjoonised konstruktsioonidest, avadest ja sistusest valmisid Aalto büroos septembrikuu jooksul.
Villa Tammekannu hoones oli piisavalt ruummi ka teenijaskonna tegevuse jaoks. Perenaine toimetas perekonnas vaid mingi „ülemjuhatajana“ ega osalenud majapidamistöödes, kuna tööle oli võetud kõigeks vajalikud inimesed: kokk oma abilisea, toatüdruk, lapsehoidja ja majahoidja. Keldris olid suured ruumid nii küttematerjalile kui kogu talveks korraga ostetud juurviljale. Hoone viimistlemise ajajärgul töötas keldris ka puusepp. Maja omapäraks oli oma sügav puurkaev , mille hea vesi oli Tartus tuntud.
Elamukorruste põhilahendus oli praktiline ja ilus ja see vastas hästi kirjavahetusest saadud arusaamale perekonna soovide kohta. Tubade lahendus on veel praegugi eeskujulik: alumisel korrusel üksteise poole avanevate ridadena peremehe töötuba, elutuba ja söögituba, kust oli ühendus köögiga. Teisel korrusel oli vastav magamistubade jaotus: vanemate magamistuba , millest otsene ühendus garderoobi ja vannitubadesse,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #1 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #2 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #3 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #4 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #5 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #6 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #7 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #8 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #9 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #10 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #11 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #12 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #13 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #14 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #15 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #16 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #17 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #18 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #19 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #20 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #21 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #22 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #23 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #24 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #25 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #26 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #27 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #28 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #29 Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani #30
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liis Tiirmaa Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Sissejuhatus
  • Juugend
  • Neobaltia maja
  • Gesamtkunstwerk
  • Funktsionalism
  • Villa Tammekann
  • Esindustraditsionalism
  • Tartu Turuhoone
  • Stalinistlik arhitektuur
  • Endine Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja
  • Nõukogude aegne tüüpehitis
  • Orgaaniline arhitektuur
  • Kohvik „Tuljak“
  • Uusfunktsionalism
  • Laeva katsesovhoosi keskus
  • Postmodernism
  • Venna maja
  • Kaasaja näide – avalik hoone
  • Teaduskeskus AHHAA
  • Kaasaja näide – eramu
  • Korterelamud Supilinnas
  • Kokkuvõtteks
  • Kasutatud kirjandus

Teemad

  • Tüüpsektsioon elamu Koidu tänaval Tallinnas
  • Laeva sovhoosi hoone, kui oli äsja valmis saanud
  • Tänapäeval Laeva sovhoosi hoone
  • nahavabriku telliskividest laotud müür
  • Meloni 28 esimene korrus ja kolmas korrus
  • Mustrid maja seintel

Kommentaarid (1)

maxtore profiilipilt
maxtore: Viited puudusid, tekst oli kohati otsene copy-paste allikast.
12:18 05-11-2017


Sarnased materjalid

52
docx
Arhitektuuriteooria referaat
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
32
doc
Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks
60
docx
EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
13
pdf
20-sajandi arhitektuuri ajalugu
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
60
pdf
10 näidet arhitektuurist Eestis





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !