Lillepaviljoni avatusele vastandub Tuljaku suletuse esteetika. Pirita teelt paistabki vaid kaks horisontaalset triipu: terassi betoopiire ja kohviku lai karniis. Pormeister tahtis saada võimalikult avara ilma tugedeta kohvikusaali, mida ümbritseksid ainult klaasist seinad, sellest tulenesid puitfermid ja lai karniis. Aiapoolset fassaadi ilmestab ajastule iseloomulik keerdtrepp. 11. Kohvik Tuljak Tõeliseks etapiliseks hooneks Eesti arhitektuuriajaloos kujunes Valve Pormeistri esimene maa keskusehoone Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam (1965-1966) 12. 1966 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam Enne planeerima hakkamist kujundas Pormeister Kurtnasse maastiku: tõstis ümber masse, korrastas teid ja haljasalasid, kujundas paisjärve kalda. Maja koosneb kahest hästi proportsioneeritud mahust: kahekorruseline kontoritiib on rõhutatult horisontaalne, selle taustal lehvikukujuline astmeliselt tõusva laega saaliosa. 13. Viimistluseks nii sees kui väljas punased puhta vuugiga tellisseinad
Kasutatavate materjalide värvitoon ja viimistlus on naturaalne ning ajas muutuv sh väärikalt ja loomulikult vananev. Winston Churchill on öelnud “meie kujundame hooneid, hiljem kujunavad hooned meid” – Ka uus loodusmaja võiks kujundada inimeste arusaamu ning suunata neid keskkonnasäästlikule käitumisele . Uusfunktsionalism Laeva katsesovhoosi keskus Laeva katsesovhoosi keskuse projekt koostati aastal 1977 arhitekt Toomas Reinu poolt ning realiseerus 1980. aastal. Keskusehoone asukoht on Tartu maakond, Laeva küla, Ankru tn 2. Hoonel on oma keskkonnas üsnagi domineeriv positsioon, sest asukoha reljeef laskub põhja ja loode suunas. Keskusehoone läheduses on eramaju ja tüüpprojektide järgi ehitatud kortermaju. Algselt kujundasid krunti ja lisasid efekti ka hoonele maja küljes olevad betoonist lillekastid, aga kuna hoone on hüljatud siis on need lagunenud ja krundil domineerib looduse jõud, maja ümbrus on võsastunud.
ei võetud tema objektide ehitusel maha ühtegi puud. Pormeister on kirjutanud: ,, Pean arhitektuuri sidumist loodusega ning ehitiste inimsõbralikke masse ja mõõtmeid projekteerimisel äärmiselt oluliseks. Ilma sügava ruumilise tunnetuse ei sünni head ehitist." Uusfunktsionalism Laeva katsesovhoosi keskus Laeva katsesovhoosi keskus projekteeriti 1976-1977 aastatel ja valmis 1980. aastal arhitekt Toomas Reinu poolt. Laeva keskusehoone paikneb Laeva külas Ankru tänaval. Asukoha reljeef laskub põhja ja loode suunas, mistõttu on hoonel oma asukohas küllaltki domineeriv positsioon. Keskusehoone lähudeses on loodes eramajad ning kagus ja lõunas tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajad. Hoone on tühi ja seetõttu on ka maja ümber võsastunud haljastus. Hoonest läände jääb parkmets. Krundi kujunduse osaks on algselt olnud betoonist lillekastid maja küljes , kuid enamus nendest on lagunenud.
Parkla juures on ka RMK lõkkekoht. Joonis 6. Rada märgistavad viidad ning märgistused puudel Rada number 2 laudtee on hetkel konstruktsiooni all, ning samuti uuendati ka teabetahvleid. Vaatluspuntides olevad pingid on kehvas seisus ning mädanevad, kuid ehk vahetatakse needki hoolduse käigus välja. Rada number 1 laudtee on heas korras (Joonis 7), kuid rada ise on vaid sissetallatud rada, võssakasvamise ohuga. Samuti on sealsed teabetahvlid kulunud. Keskusehoone on heas korras ning samuti raja alguses olevad pingid-lauad ning infotahvlid. Joonis 7. Viidumäe allikasoo ja sealne laudtee Rajal number 1 oli kolm teabetahvlit, nende sisu oli informeeriv, kuid nendel olev tekst oli ilmastiku tõttu kulunud ning infot oli keeruline lugeda (Joonis 8). Rajal number 2 oli 10 infotahvlit, mis olid uuemad, kui rada number 1 oma ning lihtsamini loetavad. Mõlemal rajal oli info ka inglise keeles. Rada number 2 infotahvlid sisaldasid informatsiooni nii
Pärast maareformi 1920- ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet. Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Kiltsi hakkas arenema koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega (avati 1877. a). Esialgu oli vaid jaamahoone, millele aasta-aastalt lisandus teisi vajalikke raudtee- ehitisi. Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba Esimese maailmasõja ajal ning postkontori, lihakarni, piimavabriku jne avamisel. Kiltsi muutus ümbruskonna rahva jaoks kaubanduslikuks ja tööstuslikuks keskuseks. Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20
29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet.Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Tuntud isikud Väike-Maarjast Peeter Jakobson (27. dets. 1854 - 23. juuli 1899) tuli Rakverest Väike-Maarjasse 1884.a, tegutsedes algul kingsepa ja veidi aega raamatukaupmehena, olles sel alal siin esimene. Alates 1887. a-st oli Põdrangu, Koonu ja Ärina valla kirjutaja. 1892. a-st sai P.Jakobsonist Väike-Maarja fotograaf- taas esimene selle alal. P.Jakobson kuulus parnassi ridadesse. Trükis on ilmunud luulekogud "Õilme nupukesed" ja "P
Soojuspump: ,,Lämpöössa GOT" Võimsus: 60 kW 4x9 kW (el.) Akupaak: 3000 l Soojusallikas: järvevesi Aastane COP: 2,47 Endla LKA Tooma keskusehoone Aastane soojuse tarbimine: 185 MWh 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 118 SP kasutamise keskkonnamõju. Näide Soojuspumba ja teiste soojussaamisviiside atmosfääri heitmete võrdlus. Emisioonide arvutamisel on lähtutud alljärgnevas tabelis toodud eeldustest. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 119 SP kasutamise keskkonnamõju. Näide
annaabi.ee 
