Ajalugu 20. ja 21. saj. Kontrolltöö (0)

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirko

Maailm 20. sajandi algul

Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi, kuigi euroopali

Maailm 20. sajandi algul

I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, seisuslikud priv

12. klassi ajalugu.

Enne I maailmasõda oli jõutud sõjalise tegevuse kooskõlastamisega sedavõrd kaugele, et Inglismaa kõrvalejäämine võrdunuks reetmisega. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. RAHVUSVAH kriisid 20. saj. algul Suurriikide blokkide kujunemine ning nende raames sõlmitud kokkulepped mõjusfääride jaotamiseks viisid 20. sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele. Kuigi need kriisid õnnestus esialgu rahumeelselt summutada, ei suudetud neist ometi õppida. Diplomaatidel tekkis veendumus, et nad suudavad lahendada iga rahvusvahelise tüli. See illusioon oli ohtlik. Tegelikult näitasid kriisid vaid seda, kui lihtne on maailma sõja lävele viia

Lääne-Euroopa Suurriigid

sellest kõige rohkem kasu). Natsionalismi abil oli võimalik ületada iga riigi sees teravnevad klassikonfliktid. Teine konkureeriv ideoloogia oli sotsialism. Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki. Benedict Anderson: 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid. See seisukoht on liialdus. Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta mõjutama alles 19.saj Teine tegelane on Eric Hobsbawn: Rahvusaade on alati piiratud territooriumil valitsev ,,rahvususk", mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva turumajanduse tingimustes. Lisaks majanduslikele teguritele oli vaja ka poliitilisi muutuseid. 19saj poliitiline mobilisatsioon eeldas ühendavat abstraktsiooni ehk rahvust. Olulised rahvustunde propageerijad olid algkoolid, kodanlik avalikkus (mille tekitasid ajalehed), sõjaväekohustus.

AJALOO KONSPEKT

3. Linnastumine ehk urbaniseerumine Agraarühiskondpõllumajandusühiskond (1800 Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud. · Vene impeerium (keisririik), st monarhi (keisri) kätte koondub KÕRGEM päritav seadusandlik , täidesaatev ja kohtuvõim

AJALUGU: I ja II maailmasõda

oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905 Poliitline rahvuslus tekkis Lääne-Euroopas; tekkimist ja kujundamist mõjutas Prantsuse revolutsioon (19. saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki o eestlastel tekkis 20. saj alguses Kultuuriline rahvuslus oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM Lävepaku teooria väiksemad rahvad ning kultuuris polnud vähesuse tõttu suuremate kultuurrahvaste tasemele jõudma Uued filosoofilised suunad, nt sotsiaaldarvinism tugineti maailmas looduslikule valikule ehk ellu pidid jääma vaid tugevamad Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, kes hakkas järjest

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p