Prantsuse keele levik väljaspool euroopat --Austraalia ja Oceaania Austraalia · Austraalia nimetus tuleb ladinakeelsest sõnast australis ja tähendab lõunas-. Romaanid kasutasid väljendit Terra Australis Incognita -- tundmatu maa lõunas. Alates 1924. aastast on kontinendi ametlik nimi Australia. Riigi keelt pole. ~80% elanikkonnast räägib inglise keelt. Okeaania · Prantsuse keel on ainsaks riigikeeleks Prantsuse Polüneesias (Polynésie française). Tänapäevane nimetus collectivité d'outre-mer de la République française. Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre- mer) Okeaanias. · Elanikke: 260 338 (2006), 69% elab Tahiti saarel, ~12% kogu elanikkonnast on prantslased. Okeaania Okeaania · Avastas James Cook 1767. aastal. 1797 esimeste protestantidest misjonäride saabumine. · Prantsuse misjonärid...
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks tulnud teema: ,,Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat?". Mina olen enam kui kindel et massiimmigratsioon ohustab Euroopat. Vaadates numbreid ja fakte mis mõjutavad meie, eurooplaste majanduse ning ühiskonna allakäiku, saame järeldada mitut asjaolu. Kui vaadata umbes 5 aastat tagasi, missugune oli elu tol ajal heaoluriikides Rootsis ja ka Soomes, siis näeme, et varastamiste, süütamiste, mõrvade ning teiste kuritegude arv ühiskonnas elanike kohta oli täiesti normaalsuse piires. Mitte kõige madalam ega ka kõige kõrgem. Enamjaolt samal ajal algasid suured sõjad Süürias ja Iraakis, kus võimule tuli
Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks? Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltair...
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades
25. septembriks oli Punaarmee Eesti mandriosa vallutanud. Pärast seda, kui Eesti manner Punaarmee kätte langes, otsustasid sakslased Lääne-Eesti saari siiski enda käes hoida. Nõukogude väejuhatus püüdis neid küll kiiresti vallutada, kuid Saaremaal kohati tõsist vastupanu. Alles 24. novembriks suruti sakslased Sõrve poolsaarele, kust nad lõpuks evakueerusid. Eestis algas 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. VII Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1. Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused. Tunnused: • kõrgetasemeline põllumajandus ja käsitöö • hästi korraldatud ühiskond • arenenud kultuuritase (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised • varanduslik ebavõrdsus • riiklus (valitsejad/riigiaparaat) • kiri • oskus töödelda metalle (pronks u 3300 eKr, raud u 1500 eKr). Tekkimise eeldused: • on olemas rahvas
Kas massiimigratsioon rikkastab või ohustab Euroopat? Aeg ajalt tuli inimestele praktiliselt üle maailma regioonides ohutus eesmärkidel jätta omad elamud ja sööstma teistesse elukohtadesse, et möönuma jälitustest, sõjalistest konfliktidest ja poliitilisest vägivallast. Ei või olla täpset vastust selle kohta, kuidas põgenikud mõjutavad Euroopat, kas nad lõhestavad teda või teevad paremaks. On vaid arvamused. Mina oma korda püüan argumenteerida ja kinnitada faktidega oma seisukohta. Minu seisukoht on selles, et suur põgenike arv Euroopas viib selle või teise riigi kultuuri kaoseni. Häda ei ole ainult selles, et moslemid täidavad Euroopat, vaid asi on nende nõudmistes, et eurooplased adapteeriksid nendele. Kõik rahvusvahelised seadused trakteerivad nad enda kasuks. Et nad võtaksid omaks Euroopa kultuuri,
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Järjest rohkem tekib maailmariikides konflikte, mille tagajärjel on tsiviilisikud sunnitud immigreeruma enda kodumaalt ning otsima uue elupaiga. Praeguse aastaga on Euroopasse jõudnud immigrantide arv kahekordistunud ja usutakse, et tõuseb veelgi. Tänu massilisele inimestetulvale võitleb Euroopa pagulasteprobleemiga igapäevaselt ning üritab leida lahendust tekkinud ühiskondlikele vastuoludele. Arvatavasti enim murettekitavaks asjaoluks seoses immigratsiooniga on erinevate kultuuride segunemine. Immigrandid tulevad Euroopasse kardinaalselt erinevast kultuuriruumist ja üheltpoolt see rikastab Euroopat ja eurooplasi. Neil on võimalus tutvustada enda religiooni ja kombeid ning see võib olla väga kasulik Euroopa inimestele. Tänu sellele saavad eurooplased lähemalt teada tundma muid rahvuseid ja võibolla, et isegi neilt mõned tarkuseterad kõrva taha panna. Teise...
Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat Selge on see, et 18. sajandil toimunud Suur Prantsuse revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud ka kultuur ega kultuuriväärtused. Revolutsiooni aegadel jagunes ühiskond Euroopas kolme seisusesse: esimeses seisuses olid vaimulikud, teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust,
Kas massiimmigratsioon ohustab või rikastab Euroopat? Parem karta kui kahetseda 09.10.2015 Viimasel ajal kajastavad erinevad meediaväljaanded pagulaste massilist sisserännet Euroopasse. See on jaganud meid kahte leeri: inimesed, kes on valmis immigrante aitama ning teised, kes on totaalselt nende vastu. Pagulasrände pooldajad peavad normaalseks, et
Kuidas mõjutas Prantsusmaa 1789-1815 Euroopat ja maailma? Euroopat ja maailma on väga palju mõjutanud 1789. aastal 14. juulil Bastille vallutamisega alguse saanud Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis 10 aastat. Seda peetakse piiriks uue ja uusima aja vahel, tehti lõpp privilegeeritud seisustele ning levisid uued põhimõtted. Kultuuri mõjutas väga Bastille vallutamisele järgnenud massiliikumine, mis suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis pärit minevikust. Suurt viha, mis vana
õiguste deklaratsioon”. See koosnes seitsmeteistkümnest punktist ,see pani paika põhilised inimõigused: õiguse vabadusele, -omandile, -julgeolekule ja -vastupanule rõhumise puhul. Deklaratsiooni lõpus toonitati, et omand on püha ja puutumatu. Minu arvates oli see vajalik, paljud riigid hakkasid seda deklaratsiooni järgima. Nüüd muutusid inimesed võrdsemaks ja puudusid seisuslikud eesõigused. Järgmine tähtis asi, mis mõjutab maailma ja euroopat siiani, oli olustiku muutumine. Võeti kasutusele meetermõõdustik, mille töötasid välja teadlased. Veel võeti kasutusele kilogramm, mis on ühe kuupdetsimeetri vee mass. Need mõõdud on säilinud tänapäevani ja neid kasutatakse palju. See oli vajalik, et muuta riiki ühtsemaks ja peeti õigeks, et mõõdud tuleneksid loodusest. Muutus ka riiete mood, kõik muudeti lihtsamaks, naistel ei pidanud olema suuri parukaid ja kleite. Meestel kaotati ära siidisukad ja erivärvidest kuued
"Kuidas Prantsusmaa (1789-1815) mõjutas Euroopat ja maailma " Aastatel 17891799 toimus Prantsuse kodanlik revolutsioon ehk Suur Prantsuse revolutsioon. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 20. sajandi totalitaarsed reziimid kui ka 19. sajandi revolutsionäärid. Kukutati feodaalkord ning kuningavõim. Aastatel 1789-1815 toimunud teod andsid alust paljude põhjalike muutuste läbiviimiseks, sooviti uuendusi kaasa haarati sellesse kogu maailm. 14. juulil 1789 Bastille' vallutamine, selle kindlusvangla maatasa lõhkumine ning järgnenud massiliikumine suunas tavatinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit varasemast minevikust. Viha alla sattusid kõrgfeodaale ja tollaseid kuningaid kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid. Uue usuindi otsingud seadsid ohtu kirikud ning katedraalid, toimuma hakkasid suured hävitustööd, mille käigus hävitati ka paljud skulptuurid ja...
Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Eelkõige mõjutas sõda Euroopat, Hiinat ja Jaapanit. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 ja lõppes 2. september 1945. Kuidas muutis Teine maailmasõda maailma? Inimesed on pidanud kannatama väga palju ning üheks suuremaks ja kurvemaks sündmuseks on olnud märtsiküüditamine. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed
Kordamisküsimused ajaloos. Keskaeg 1. Seleta mõisted: Manufaktuur- käsitöö ettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid Euroopas alates hiliskeskajast Monarhia- valitsusvorm, kus riigi eesotsas on eluaegse võimuga ainuvalitseja Pank- asutus, mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri rahasummasid Intress- rahasumma, mida tuleb võlgnikul võlausaldajale laenamise eest tasuda Renesanss- hiliskeskajal Itaaliast alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris Humanism- ellusuhtumine, milles väärtustati inimest koos tema vooruste ja puudustega. Sultanaat- sultaniriik Karavell- hiliskeskajal levinud enamasti kolme mastiga purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks Konkistadoor- hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel Koloonia- väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asutatud piirkond Uus Maailm- Ameerika Maiad- kõige tuntum kõrge kultuuriga rahvas Yucatani poolsaa...
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing ...
Propaganda. Põgenikud. Talongisüsteem Erinev Maareform. Sovhooside, Maareformiga äravõetu kolhooside jne loomine, viidi läbi tagastati omanikele, muu massiküüditamine. Valevalimised, omand jäi Saksa riigile. Must ,,ametlik" annekteerimine turg õitses. Kampaaniate korras asjade kogumine VII TSIVILISATSIOONID VÄLJAS POOL EUROOPAT (INIMENE, ÜHISKOND JA KULTUUR) Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused (ptk.2) · Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1. Küttimiselt ja koriluselt on mindud üle viljelusmajanduselule. 2. Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. Kujunenud riiklus. 4. Kirja kasutamine 5. Kõrgkultuur. Kirjanduse ja teaduse areng. · On kujunenud ühiskondlik tööjaotus.
- Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 2 otsides rekonstrueerida varaste ühiskondade elukorraldust. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 3 1.3. Muinasaeg ja selle periodiseerimine: Muinasaeg e esiaeg on ajaloo vanim ajajärk; ajavahemik inimese tekkimisest kuni kirja ja riikide tekkimiseni
Tema tegudel oli Euroopale suur mõju. Ilma Napoleonita poleks Euroopa praegu see mis ta on. Napoleoni tsiviilkoodeks on üks tähtsamatest reformidest euroopa jaoks, kuna selle mõju ulatub tänapäevani. See sisaldas näiteks isikuvabadust, ususvabadust ja inimeste võrdsust seaduste ees, ehk põhilisi inimõigusi tänapäeval. Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski. Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas riikliku koolikorraldusega riigid. Haridusasutused jagati ühtluskooli süsteemi alusel alam-, kesk- ja kõrgema astme koolideks, allutati riiklikule kontrollile ja juhtimisele. Rõhku pandi formaalloogilistele ainetele (ladina k,matemaatika) ning rakenduslikele loodusteadustele.
ajajärk (334 326 eKr) tulemusena kujunes maailmariik. · Hellenistlike riikide kujunemine. · Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer eKr. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 2. KREETA MINOILINE KULTUUR: 2.1. Kreeta-Mükeene kultuur: Vahemere idaosas II at algul eKr esile kerkinud kõrgkultuuri jaotatakse paljude ühisjoonte kõrval leiduvate erinevuste tõttu alljärgnevalt: Kõrgkultuuri nimetus Aeg Asukoht
keskosas. 16.saj kp Põhja-Indias Agra linnas püstitati mošee- mausoleum Tadž Mahal. 19.saj kp Briti Ida-India Kompanii andis India inglise valitsuse kontrolli alla. 1947 India ja Pakistani iseseisvumine India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 2 Suurbritannia ülemvõimu alt. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 3 2. INDUSE KULTUUR: 2.1. India looduslikud olud: India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjast lõunasse on India ulatus 3000 km ja sama palju läänest itta (põhjapoolses osas). Põhjas
sõjaväge, tema väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest. Kuigi relvajõud läheb kasutusse alles tõelise sõjaohu korral. NATO sõdurite väljaõppes senisest tähtsamaks on muutunud psühholoogiline treening, näiteks õpetatakse sõduritele, kuidas suhelda vaenulikult meelestatud kohalike elanikega ilma relva kasutamata. NATO laienemise tulemusel on organisatsioon muutunud üleeroopaliseks, mille funktsiooniks on ühendada Euroopat, mitte aga kaitsta Lääne- Euroopat kommunistliku Ida-Euroopa eest. Kuigi Venemaa pole NATO liige, käib nende vahel regulaarne suhtlemine. Venemaa kaasamine suurendab stabiilsust ja soodustab rahvusvahelise vastasseisu vähendamist. NATO-s kehtib kollektiivse enekaitse põhimõte. St, et kui ühe liikmesriigi vastu alustab keegi sõda, siis teised liikmesriigid tulevad talle appi.
Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Keskaja Euroopa kliima 11.-13. sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval, näiteks Inglismaal sellel ajal oli võimalik vinamarju kasvatama, aga Gröönimaa, oli kaetud metsadega ja heinamaadega, kuid praegu ta kattud jääga. Aga 13. sajandi lõpus hakkas kliima kiiresti muutuma. 14. sajandil esimesel poolel tabasid kogu Euroopat suured sajud, 15. sajandil jahenes kliima tunduvalt 1560. aastatel algas aga Euroopas väike jääaeg. Temperatuur langes märatavalt, talved muutusid külmemaks, ka kevad ja suvi olid keskmisest külmemad ja niiskemad. Rahvaarvu kõikumine Rahvaarv sõltub peamiselt kolmest tegurist: sündimusest, suremusest ja rahvatiku rändest. Neid omakorda mõjutavad sõjad, epideemiad ja näljahädad. Keskaja algul 4.-7. sajandil, vähenes
toibuma alles kõrgkeskajal ehk XI sajandist alates, kuid peab mainima, et Rooma Impeeriumi aegadega võrreldes, pidid inimesed tegema läbi suuri arengusamme lausa keskaja lõpuni, et kunagisele hiilgusele järgi jõuda. Väga kaalukat põhjust arvata, et keskaeg oli mahajäänud, annab vaimse ja ilmaliku võimu koondumine paavstide kätte ehk sisuliselt kogu Kesk-Euroopa kontrolli all hoidmine kirikute poolt. Ere näide sellele on Euroopat raputanud ristisõjad, milles „paavsti käeviipel“ astuti verisesse sõtta eesmärgiga panna rahvad vägisi uskuma seda, mida usuvad ka nemad. Ühiskond oli dogmaatiline ning inimestel, kes isegi üritasid oma avastusi propageerida, mis läksid vastuollu piibliga, pidid kokku puutuma rahva suure umbusuga ning inkvisitsiooniga, sest alates XII sajandist arendati välja tohutul hulgal piinariistu, mis pidid avalikku korda ja piiblipõhist elu tagama
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaegset Euroopat iseloomustavad paljud tegurid, nagu näiteks: feodaalkord, keisrivõim, pärisorjus, naturaalmajandus, viikingite rüüsteretked ja palju muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud,
Nt. Pakendil on kirjas, et toode sisaldab tartrasiini. Tarbija ei tea, mis on tartratsiin ning saab aru, et antud pakendi sisu ei sisalda Eaineid. ( Tartratsiin ehk E102 on värvaine, mis on nt. sinepis, karatusjookides, närimiskummis jne. ) Eainete kasutamine teistes riikides Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk Etunnus, mis tähendab, et see on läbinud vastavad ohutushinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud. Eainete süsteem väljaspool Euroopat jäätakse E täht ära ja kirjutatakse ainult number. Näide: Euroopas on äädikhape E260, aga väljaspool Euroopat 260.
(15.-16. sajand), barokk- ja klassitsistlik kirjandus (17. sajand), valgustuskirjandus (18.sajand) ning eraldi veel 19. ja 20. sajand. Renessanss ehk taassünd oli vaimuliikumine, mis tõi endaga kaasa suure huvi antiikkultuuri vastu ning asuti uurima kirjanduslikke pärandeid ning piiblitekste, et need uuemal kujul ümber tõlgendada. Euroopa kirjandus mitmekesistus oluliselt. 17.sajandi Euroopas kujunes välja 2 erinevat kultuuritüüpi, mille mõjud haarasid enamus Euroopat. Hispaanias ja Itaalias kujunes välja korrapäratu ja keeruline barokk, Prantsusmaal selge ja korrapärane klassitsism. 18.sajandil mõjutas Euroopat uus liikumine nimega valgustus, mil hakati kahtluse alla seadma traditsioonilisi tõdesid ning asuti teadmisi täiendama kogemuste ja katsete põhjal. Valgustusaja kirjandus on mitmekesine, sest kuigi osad kirjanikud kasutasid vana ja tuttavat poeetikat siis paljud kirjanikud hakkasid üha enam leiutama uusi vorme. 19. ja 20
2. 1) sport moodne jalgpall võeti olümpiamängude kavasse 2) ideoloogia viha juutide vastu kasvas, tekkis antisemitism; Naised hakkasid oma õiguste eest seisma (sufrasettid)+sionism koondas juute 3)kindel teadusharu(füüsika) einsteini relatiivsusteooria (kõik on suhteline); sündis kvantmehaanika 3.Tõesta 2 hästi sõnastatud näitega, et 20.saj maailm oli Euroopa-keskne *Enamus koloniseerituid asumaasid kuulusid Euroopa suurriikidele ning väljaspool Euroopat oli ainult 2 iseseisvat riiki (USA, Jaapan) *Maailmas tungisid igale poole euroopalikud tarbeesemed, rõivad ja mood. 4.Vali 1 imperialistlik riik ning tõesta sobivate ja võimalikult erinevate näidetega, et see riik oli 20.saj. alguses jõudnud imperialismi. Suurbritannia Tunnus: palju koloniaalvallutusi, võim, maailma valitsemise püüdlused, vallutuspoliitika Tõestus: suured koloniaalvallutused (Ida- ja Lõuna-Aafrika, Kanada, Austraalia, Lõuna-Aasia); majanduslik
Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas. Alliansi Euroopa ja Põhja-Ameerika liikmete partnerluse eesmärgid on eelkõige poliitilised, nende aluseks on ühine kaitseplaneerimine ja sõjaline koostöö ning konsultatsioonid ja koostöö majanduse, teaduse ja keskkonna alal ning muudes olulistes valdkondades. Tõsi, külma sõja vältel keskendus NATO eelkõige ühise kaitse arendamisele ja säilitamisele ning püüdis jagu saada Euroopat lõhestavatest poliitilistest probleemidest. Praegu on NATO põhihuviks edendada Euroopa stabiilsust, mille nimel tehakse koostööd ja töötatakse välja meetodeid ühiseks kriiside lahendamiseks ja rahuvalveks. OTSUSTE TEGEMINE NATOs langetatakse otsuseid konsensuse alusel pärast liikmesriikide omavahelisi diskussioone ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsustevahelise assotsiatsioonina pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika
Rahvastiku vananemine, kui kogu Euroopa probleem Euroopat võib nimetada vananvaks ühiskonnaks, kus vanurite osakaal kasvab järjepidevalt. Iive on madal, mistõttu puudub juurdekasv olemasolevasse ühiskonda. Euroopa riigid näevad selles probleemi, millelee üritatakse leida lahendust, mis garanteeriks praegusele generatsioonile heaolu ka tulevikus. Kas see on paratamatu samm tuleviku suunas või hoopiski tee kuristikku? Vananeva ühiskonna peamiseks miinuseks on maksumaksjate aina suurenev puudus.
Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel Kaisa Kamenik 2008. aasta oli tähiseks lähiajaloo tõsiseimale finantskriisile. Selle tõttu varisesid kokku mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist olnud ka eksistentsiaalse küsimusega, kuna on seadnud ohtu kogu eurotsooni püsimajäämise. Seega üritab antud kirjatükk analüüsida ka poliitilist konteksti ning arutleda tuleviku üle.
Aafrika sõjad ja kriisikolded 20.sajandil(Rwanda näite põhjal) Kaisa Kamenik Aafrikat peetakse inimühiskonna hälliks, tema ajalugu on olnud väga kirev ning selle inimesed palju kannatanud. 20.sajand kätkes endas eriti suuri muutusi ning eelkõige sajandi teisel poolel alanud dekoloniseerimisprotsessiga avas Aafrika jälle tee uuele ajastule ning väljakutsetele. Praeguseks on mustal mandril 53 iseseisvat ja autonoomset riiki ja 20.sajandi probleemid on kandunud ka uude sajandisse. Üks kõige verisemaid ja uskumatumaid kriise 20.sajandi Aafrikas oli Rwanda genotsiid 1994, mille tagajärejed kandusid üle ka naaberriikidesse ja on põhjustanud konflikte siiamaani. Seetõttu olekski paslik arutleda, mis on Aafrika kriise põhjustanud ja millised on olnud tagajärjed. Samuti proovida heita pilk tulevikku ja leida lahendusi. Paremaks mõistmiseks ja illustreerimiseks on hea seda teha kindla kriisi taustal ja ...
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis.
Euroopa unistus Euroopa koosneb 44 riigist, kus kõik on erineva suuruse ning kultuuriga. Seega on ajaloolt erinevad riigid omavahel proovitud ühtsemaks tervikuks kokku vorpida, et üheskoos tugevamad olla. Aeg-ajalt on tekkinud õhku küsimus, kas Euroopat tuleks võtta kui liitriiki või riikide liitu. Selleks aga, et Euroopat võiks üldse maailmas tõsiselt võtta, tuleks kindlasti mitmed asjad omavahel paika panna ning tuleviku suhtes kindel visioon valmistada. Esimeseks märksõnaks, mida võib pidada väärt unistuseks, mille poole püüelda, on ühtsus. Selle saavutamiseks on loodud mitmeid lepingud ja organisatsione nagu näiteks Euroopa Liit või NATO. Selliste ühendustega liitujad saavutavad rohkemates asjades üksmeele ja ühtsuse, mis omakorda aitab oma arvamust maailmas
7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11. Talupoja töö (Õ lk 66) 12. Talupoja elukeskkond (Õ lk 66) 1. Ikaldus- viljasaagi osaline või täielik hävimine ilma tõttu Polder- kuivendatus ja tammidega kaitstud maa-ala mille pind on allpool naaberveekogu pinda Must surm- Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa- ajutiselt sööti jäätud põld Rangid- hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis- maaomaniku suurmajapidamine Koormised- talupoja kohustused oma isanda vastu Teokohustus- talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu
Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingite ajal oli palju rüüstamist, põletamist, tapmist ja täis julma vägivalda. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes viikingid olid siis, kas loojad või hävitajad? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed ehk viikingisõdalased, oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne-Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus) Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks ve...
teenistusaadlil)? Vanadel aadliperekondadel oli domineeriv endiselt sõjaväes. Uusaadlil olid aga valitsusasututes ja kohtutes. Kas kõrgemasse seisusesse kuulumine tähendas ka suuremat jõukust? Põhjenda Ei, sest mõned aadlikud olid vaesed ja suutsid hädavaevu ülal pidada hobust ja ühte teenrit, kui mõni kõrge aadel hõlmas terveid maakondi. Iseloomusta väikest jääaega (katku ja nälg) 17. sajandil Euroopat nimetatakse 17. Sajandit jääajaks, sest Euroopat oli tabanud jahenemine, mis muutis talved erakordest külmaks, mis tekitas näljahädasid. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt ka nakkushaigustesse suremine. Katkust saadi jagu, kuna hüügieenitingimused paranesid. Miks 18. sajandist esines Euroopas näljahädasid ja katku üha harvem? Euroopas esines alates 18. Sajandist näljahädasid üha harvem, sest 18. sajandil paranes kliima ja laienes kaubandussidemed. Kui suure osa uusaja Euroopa rahvastikust moodustasid põlluharijad?
10.12) Foley, J., DeFries, R.,Asner, G.,Barford, C., Bonan, G., Carpenter, S., Chapin, F.,Coe, M., Daily, G., Gibbs, H., Helkowski, J., Holloway, T., Howard, E., Kucharik, C., Monfreda, C., Pats, J., Prentice, C., Ramankutty, N., Snyder, P. 2005. Global Consequences of Land Use. Science. Vol. 309. pp. 570-574. Kättesaadav: http://www.sciencemag.org/content/309/5734/570.full (Viimati külastatud 16.10.12). Homutov, T. 2011. Kõrbestumine mõjutab ka Euroopat. Kättesaadav: http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-10951/K%C3%B5rbestumine-m%C3%B5jutab-ka- Euroopat (Viimati külastatud 16.10.12) Millennium Ecosystem Assessment. 2005. Ecosystems and Human Well-being: Desertification Synthesis. World Resources Institute, Washington, DC. Kättesaadav: http://www.maweb.org/documents/document.355.aspx.pdf (Viimati külastatud 16.10.12) Ponting, C. 1991. Maailma roheline ajalugu. Varrak. New York. 308-310.
· Surmatants on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal · Tallinnas asub see Niguliste kirikus · Keskaja kõige tuntum kunstiteos Eestis · Bernt Notke maalis selle 15 saj. lõpus · Maal surmatants on umbes 30 meetri pikkune , millest 7,5 meetri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. · Tegu on maalikunstiga · Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Kasutatud lingid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Surmatants_(Niguliste_kirik) Aitäh kuulamast!
,,Miks puhkes külm sõda?" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid NL tahtis laiendada kommunismi levikuala.
USA ja Mehhiko kunst 1900-1940 • USA majanduslikult võimas, kuid õhukese kultuurikihiga. • Sõjad, majanduslik kriis. • Kujutava kunsti publik väike. • 1913. a. New York Armory Show – alus moodsa kunsti levikule USAs. • Kubism ning abstraktsionism. • Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt) • Modernismile vastandumine- realism • Maalid, seintekaunistused, skulptuurid. Charles Demuth Stuart Davis (1883-1935) (1894 – 1964) Robert Henri (1865 – 1929) • Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud.
Viikingid Rauno Piibor ja Kristofer Kurg Tutvustus ● Viikingid olid kunagised Skandinaavia meresõitjad. ● Nad olid väga sõjakad. ● Nad avastasid palju maid. ● Osavad laevaehitajad. Viikingite kultuur ● Ilma kirjanduseta kultuur. ● Neil oli tähestik. ● Ainuke kirjandus nende kohta oli teiste kultuuride raamatutes. Viikingite retked ● Nad kauplesid, rändasid ja rüüstasid peamiselt Euroopat. ● Mõnikord kestsid rüüsteretked aastaid. ● Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades. Viikingid Eestis ● Eestis levisid ka viikingid. ● Enamus olid kas Saare- või Kuramaa mehed. ● Eestis on leitud palju aardeid viikingiajast. ● Eesti viikingite rõivastus sarnases Skandinaavia omaga. Viikingite pere ● Viikingite naised olid väga iseseisvad. ● Enamasti olid kodus ja tegid koduseid ülesandeid.
1811-1886 Liszt oli Ungari klaverikunstnik ja helilooja. Kirjutas väga keerulisi lugusid. Ta on 19. saj üks suuremaid virtuoose. Ta viis klaverimängu tehnilise taseme nii kõrgele, et teda pole siiani ületatud. Liszt´i nooruses innustas teda klaverimängu harjutama viiulimängija Paganini. Liszt juhtus kuulama Paganini kontserti ja soovis saada sama osavaks klaverimängus, kui tema oli viiulil. Nooruses Liszt rändas väga palju mööda Euroopat, andis palju kontserte ning teenis sellega suure varanduse. Hakkas hiljem heldeks metseeniks (teiste rahaliselt toetaja), kuna tal oli palju raha, nt andis raha Berliozile ja Wagnerile. Hilisemas eas tegutses dirigendina. Liszti muusikas eristatakse kahte perioodi varasem, virtuoosne ning särav periood ja hilisem, vaoshoitud ning rahulikuma muusika periood. Varasema perioodi liigset virtuoossust on talle ka ette heidetud, ta mõtles ainult väliste effektide, mitte sisu peale
pojana Krimmi poolsaare kagurannikul Fe odossijas. Tema kunstianne avaldus juba varakult, kuid kuna pere oli vaene ning ei jõudnud osta paberit, siis ta joonistas söega valgetele majaseintele. Tema annet märkas tolleaegne Feodossia kuberner, kes saatis poisi õppima alguses Simferoopolisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Pärast akadeemia lõpetamist veetis Aivazovski kaks aastat Krimmis kohalikku loodust maalides ja seejärel reisis ta mööda Euroopat. Väga tugevat mõju avaldas talle Lõuna-Itaalia. Viibides Napolis m aalis ta selle ümbrusest üle 20 maali. Aivazovski Autoportree Aastast 1845 elas taas Feodossijas, kus ta avas kunstikooli ja rajas ateljee. 1880. aastal avas oma galerii, mis pärast tema surma jäi linnale. Tema mälestuseks « -- » Tema maalingud Moonlit Seascape With Shipwreck
Põhja-Euroopat kui turismisihtkohta iseloomustavad: · Mäed, mis pole küll kõige korgemad, kuid nende järsud nõlvad pakuvad siiski kauneid vaateid ja neid külastavad nii rahvusvahelised turistid kui ka oma riigi matkajad ja mägironijad (nt Soti) · Põhjapolaarjoonest põhjas ei looju suvel päike 24 tundi tänu maakera kaldele Päikese suhtes ehk keskööpäikese on oluliseks turismiatraktsiooniks. Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud ...
Teokraatia – vaimulik valitsus Kaliif – vaimulik valitseja Kaaba – islami püha kivi, must meteoriit Meka mošees Kaks põhivoolu: Kaliif Abu Bakr > sunniidid Kaliif Ali > šii-iidid Mahdi – šii-iitide messias, keda oodatakse 622 – islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse 732 pKr - Frangi riigi majordoomus Karl Martell peatas muslimite sissetungi Euroopasse 1453 – türklased vallutasid Konstantinoopoli ja ähvardasid taas Euroopat Koraan / ar. qur´an - islami pühakiri 114 suurat ehk peatükki Sunna – Muhammadi tegude pärimus Raamatu-usundid: Judaism ja kristlus Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik Medrese – kõrgem vaimulik õppeasutus
OECD ja Mercosur Maarjo Põder Alvar Gross Gail Kikkas 10a 2014 OECD - Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Mercosur - Mercado Común del Sur, Lõuna Ühisturg (tolliliit) OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. OECD-l on 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010. Mercosur on 1991. aastal Brasiilia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay poolt moodustatud majanduslik ja poliitiline liit Mercosuri partnerriikideks on Tsiili, Kolumbia, Ecuador ja Peruu. Venezuela sai täisliikme staatuse 31. juulil 2012 ning Boliivia alustas liitumisprotsessi 2012. aasta lõpus
Inglismaa liitlaseks oli Jaapan kes soovis Saksamaa Aasia kolooniaid endale. KolmikliitSaksamaa, AustriaUngari,Itaalia. Võtmeriik :Saksamaa. DEU soovis uusi kolooniaid.Nõrgim lüli Itali.20saj kriisid Suurriikide blokkide kujunemine ning nende vahel mõjusfääride jaotamine viis maailma mitmel korral sõja lävele,Balkani ps oli saanud ohtlik piirkond , otseselt ei puudutant see UK,DEU,FRA , aga kuna liidus olid RUS ja AustiraUngariga võis tülidest kasvada euroopat hõlmav kokkupõrge.Nikolai BobrikovSoome saadetud kindralkuberner, tapeti. Venemaal oli tõsine toidu nappus venejaapani sõda (19041905) Venemaa sai lüüa.Kaotus jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist . Oli tingitud Venemaa järsust ja agresiivsest välispoliitikast.17okt manifestNikolai II lubas sõna,koosoleku,ühinemisvabadust ja rahvaesindust Riigiduuma valmistel. Manifest anti välja kuna 1905 Okt oli ülevenemaaline suur streik
Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi. Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas.
kultuurivahetuse maailma eri piirkondade vahel. 20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised said meestega peaaegu võrdseks mitmel pool said naised valimisõiguse, nad hakkasid poliitikasse pürgima ning neid hakati valgustama raseduse vältimise osas. Naised vabastati piinavatest korsettidest, seelikuid lühendati, mitmed seni vaid meeste garderoobis olnud esemed lisasid ka naiste rõivavalikusse. Sajandi lõpu poole mõjutasid Euroopat Ameerika mõjud Euroopas said populaarseks teksapüksid, Coca-Cola, McDonalds, MTV, Vogue. Moodi kujundasid popikoonid, nt Madonna, Audrey Hepburn, Marlene Dietrich, Brigitte Bardot, Elvis Presly, biitlid. Tuntuimad ja edukaimad moemajad läbi sajandi on olnud Chanel, Yves Saint Laurent, Ralph Lauren, Versace ja Miuccia Prada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
