Agraar ühiskond, keskaja linnaelu ja kirik

Toom, Taavi

Agraar ühiskond, keskaja linnaelu ja kirik (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Kordamisküsimused (töö 09.03)

talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk)
Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised , turusuhted

Linnad (lk 156, 158, 161)
Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad ,

§23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164)
Prostitutsioon

Ristiusk ja kirik (lk 168-171)
Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III.

Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härjapaari või hobust. Tihti oli künnirakend mitme pere peale. Kolmeväljasüsteemi rakendamisel paiknesid põllud vähemalt kolmes osas. Küla põldudest eemale jäid heina- ja karjamaad ning mets. Talupojad pidid isandale maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma. Koormised erinesid piirkonniti. Koormised jagunesid suures osas kaheks. Kuni XII sajandini, mil kaubandus nõrgalt arenenud, olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa kõige eluks tarvilikuga. Alates XII sajandist hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Maaisandad olid huvitatud, et talupojad maksaksid loonusrendi asemel raharenti. Talupoegade senist suurem liikuvus. Külaühiskond kihistus varanduslikult. Isandad lasid üha sagedamini talupoegadel end raha eest vabaks osta.

Linnade tekkimine: NB! Lääne- Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne-Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus. käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas). naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse , kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse. traditsiooniliste laadaplatside juurde. kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde). linnuste lähedusse. Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad ( feodaalid ). Linnade valitsemine: NB! Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines: kohalikul tavaõigusel. senjööri poolt antud privileegidel. rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Linnade võitlus senjööridega: NB! Linnad asusid senjööride (feodaalide / kiriku) maadel : senjöör andis asulale linnaõiguse (mis määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid). senjöörid polnud huvitatud linnade mõjuvõimu ja iseseisvuse suurenemisest (P: linnadest saadav tulu). Linnad saavutasid iseseisvuse: sõdadega senjööride vastu. osteti end senjööri võimu alt vabaks.

Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpu poole ka manufaktuuris. Linnades hakkasid kujunema uued tootmissuhted, mis viisid kapitalistliku tootmisviisi väljaarenemisele ning uue klassikapitalistide ning proletariaadi tekkimisele. Kaubanduskeskustena olid linnad tihedates omavahelistes suhetes. See aitas kaasa teadmiste levikule ja kultuuriväärtuste, eriti aga tehnikauudiste vahetamisele. Keskaegsed linnad säilitasid tihedalt säilmed maaga ja põllumajandusliku tootmisega. Linnas endas peeti arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse . Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki.

Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel , aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest – Lucifer – oli oma ülbuses koos mõne kaaslasega Jumala vastu mässu tõstnud ja seetõttu taevast alla heidetud. Temast sai allilma, s.o põrgu peremees saatan ja tema kaaslastest deemonid . Kõigele vaatamata on saatan siiski Jumala looming ja seetõttu pole Jumalaga võrdväärne. Saatan kiusas juba esimesi inimesi, Adamat ja Eevat. Ta keelas õunte noppimise ära. Karistuseks aeti nad paradiisist välja. Siit sai alguse inimkonnal lausuv pärispatt- kurjus , mille saatan oli inimestesse sisendanud. Jumal kui Isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Sakramendid on kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine , usukinnitus, armulaud , pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgses ilmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. Viimne kohtupäev – siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. Puhastustuli – sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse .kohtupäevani. Kirikuvande alla panemine – kirikust väljaheitmine. Suur kirikulõhe – pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopolo patriarhi vahel. 1054 . Aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile. Kardinalid – tähtsamad vaimulikud . Gregorius VII – sõnastas tähtsad nõuded. Innocentius III – viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu – tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Agraar ühiskond-keskaja linnaelu ja kirik #1

Agraar ühiskond-keskaja linnaelu ja kirik #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Taavi Toom Õppematerjali autor

Kordamisküsimused (töö 09.03)

talupojad mõisamajandus agraarühiskond

Sarnased õppematerjalid

docx

Ristiusk ja kirik

kohtupäevani · Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine · Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopolo patriarhi vahel. 1054. Aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid.

Ajalugu

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa), vesiveskid, tuulikud. · Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng

Ajalugu

doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest ja enamik rahvast olid talupojad. Talupojad sõltusid feodaalidest. Maa mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi oli sunnismaised ning nad olid kohustatud isanda heaks tööd tegema(pidid harima põlde või maksma andamit). Keskaegsed külad olid üsna tavalised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest ja nende järeltulijatest

Ajalugu

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

teenistusele. · Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga. · Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas. c. Rüütel kui sõjameheseisus: · Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse. · Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. · Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. · Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. 3. Rüütliks saamine. a. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a

Ajalugu

doc

Keskaegsed linnad.

1 KESKAEGSED LINNAD · Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas) naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket · Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. · Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse traditsiooniliste laadaplatside juurde kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde) linnuste lähedusse · Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. · Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid) · Linnade võitlus s

Ajalugu

doc

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal

Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvabdega. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõrgkeskajal muutus rüütliks saamine aina raskemaks. Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk

Ajalugu

docx

Keskaegne ühiskond

Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG

Ajalugu

docx

Keskaegne ühiskond

killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Keegiteine66: aitas jälle hädast välja (Y)

12:42 18-04-2011

Kõik kommentaarid

Agraar ühiskond, keskaja linnaelu ja kirik (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Ristiusk ja kirik

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Keskaegsed linnad.

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal

Keskaegne ühiskond

Keskaegne ühiskond

Kommentaarid (1)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti