Aasta 1944 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Aasta 1944

all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tugevdasid veelgi sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. Punaarmee vallutab Eesti. 1944 suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks.Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära ning Saksa väejuhatus asus oma vägesid tagasi tõmbama. 26.juuli marssisid venelased hävitatud Narva linna. Ägedaimad lahingud, mis Eesti pinnal kunagi peetud, toimusid Vaivara Sinimägedes. 10.augustiks jooksid Sinimägedes võidelnud Vene üksused verest tühjaks ning lõpetasid pealetungi. Punaarmee kaotused võisid ulatuda kuni 200 000 meheni.

Ajalugu

9

doc

Eesti II maailmasõja ajal

28. septembril kirjutati alla baaside lepingule. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. Lubati osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumal jne. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati vägede suurust (25000 meest). Lisaprotokollis anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat. Suusõnaliselt lubati, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. 5. oktoobril ­ baaside leping Lätis, 10. oktoobril Leedus, Soomes aga vastuseis. 30. novembril 1939 puhkes Talvesõda, kui Venemaa alustas sissetnugi Soome. NSVL visati Rahavasteliidust välja, kuid Soomet ei abistatud. Siiski suutis Soome tekitada NSVL-le suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. 13. märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome pidi loovutama 1/10 territooriumist, kuid jäi iseseisvaks.

Ajalugu

4

doc

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

Suurpositsioonid läksid kommunistide kätte. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks(esimene sekretär Karl Säre). Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega ja niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi. 1941. aasta 14.juunil toimus massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis Balti riigis. Eestist viidi umbes 10000 inimest. Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee kiirelt ja sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7.juulil ka jõudsid Eestini. Lahingud toimusid mitmetel Eesti aladel, aga punaväelased ei suutnud kaua vastu panna ja pidid sakslaste tugevust tunnistama. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kelle vastasteks olid hävituspataljonid. 37

Ajalugu

4

docx

Eesti Teise maailmasõja ajal.

1943 a algas maade tagastamine. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Üldine elatustase langes sõja-aastail. Eesti Rahva ühisabi eesmärgiks oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Repressioonid, vangistused. Juutide täielik hävitamine. 1 juuli 1942 Eesti juutide vaba. Eesti omavalitsus kuulutas märtsis 1943 välja noormeeste värbamise- Sundmobilisatsioon. Põgeneti soome selle eest. 6) Aasta 1944 Eestis 1. jaanuar ­ mai idaringe põhjalõigus Punaarmee, üldpealetund, saksa väed taandusid, võitlus Narva pärast u 7 kuud. 30 jaan kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio vahendusel rahvast üles astuma. Kokku tuli 40 00 meest iseseisva riigi nimel võitlema. Veebr. keskel läks Punaarmee narva alla pealetungile. Narvat kaitsvad üksuseid ähvardas sissepiiramisoht. Suutsid tagasi tõrjuda.

Ajalugu

4

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

· kunst- kultuur muutus propagandistlikuks  · algasid järjest tugevnevad repressioonid (1941 14. juuni massiküüditamine) 22. juunil 1941 puhkenud Vene- Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korralikult. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kes ründasid aktiivselt nõukogude asutusi ja nägid sakslastes liitlasi, keda appi oodata. Saksa okupatsioon 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles nõus neid jõudumööda igati abistama. Sakslased ei kujutanud endast enam 700-aastalist orjapõlve, vaid kommunistidest vabastajaid. Peagi selgus aga tõsiasi, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5

Maailmasõjad

3

doc

Eesti ja II maailmasõda

neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest ­ nn soomepoisid). Punaarmee koosseisu kuulus Eesti sõjaväest moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes ­ 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 ­ jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure organiseerimis kandis väekoondis suuri kaotusi: pärast Velikije Luki vallutamist viidi korpus täiendavaks formeerimiseks ja väljaõppeks tagalasse. Rindele jõuti uuesti alles suvel 1944 Eestis

Ajalugu

2

doc

Ajaloo KT aasta 1939 konspekt

1944. Osales kaitselahingutes Karjalas. Soomes. Ehituspataljonid: Vangilaagrid, kus ülirasketesee tingimustesse asetatud inimesi sunniti tööle peamiselt tehaste ehitustel ja metsa varumisel. Suri 1/3 mobiliseeritut, talvel, üle kurnatusse. 22. territoriaalne laskurkorpus 1941 a suvel 7000 eestlast Sõidisid:D 8. Eesti laskurkorpus: 1941 Loomine päästis paljude ehituspataljonidesse saabunud meeste elud. 27 000 inimest 8590% eestlased SÕJATEGEVUS EESTIS 1944. Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung. Mille tulemusel sakslased taganesid. Veebruaris algasid pikad lahingud Narva pärast ( 7 kuud). Sakslaste üldmobilisatsiooni toetasid ka Eesti Rahvuslikud ringkonnad. 40 000 meest nägid toimuvas II vabadussõda ja läksid võitlusse sakslaste poolel. Vene lennuvägi tegi Eestile pidevaid õhurünnakuid (Hävitati ajalooline Narva hoonestus, rängad purustused Tallinnas ja Tartus). Suvel muutus sakslaste seis II maailmasõja rindel raskeks 1

Ajalugu

8

doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2  Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid

Ajalugu

Kommentaarid (0)