AJALUGU lähiajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Aravete Keskkool







ÕPIMAPP
Ajalugu











Koostaja : Keit Kallas
Klass: 12
Juhendaja : Kettrud Väisanen







Aravete 2010

sisukord


sisukord 2
leonid brežnev 3
kasutatud allikad 5
saddam hussein 6
kasutatud allikad 8
tšernobõli katastroof 9
kasutatud allikad 11
sõltumatute riikide ühendus 12
kasutatud allikad 13
mihhail gorbatšov 14
kasutatud allikad 16




leonid brežnev


Leonid Iljitš Brežnev (19. detsember 1906 – 10. november 1982) oli Nõukogude poliitik ja riigijuht .
Brežnev oli NLKP Keskkomitee I sekretär 1964–1966, peasekretär 1966–1982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960–1964 ning 1977–1982.
Sisepoliitikas oli ta konservatiiv . Välismaailmas kinnistus NSV Liit Brežnevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias.
Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes (praegu Dneprodzeržinsk) Ilja Jakovlevitš Brežnevi ( 1874 —1930) ja Natalja Denissovna Mazalova ( 1886 —1975) perekonnas. Tema isa ja ema sündisid ning enne Kamenskojesse elama asumist elasid Brežnevo külas praeguses Kurski oblasti Kurski rajoonis .
Aastal 1915 võeti Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi, hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas 1921. Alates 1921. aastast töötas ta Kurski võitehases. Aastal 1923 astus ta komsomoli.
Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi (sisseastumise ajal kandis see maakorraldustehnikumi nime), kus ta õppis 1923—1927, ning sai III järgu maamõõtja klassifikatsiooni. Ta töötas maakorraldajana mõne kuu ühes Kurski oblasti maakonnas , see järel Valgevene NSV Oršanski ringkonna Kohhanovo rajoonis (praegu Viciebski oblasti Tolotšinski rajoon ) [1].
Aastal 1928 ta abiellus. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse. kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, Sverdlovski oblasti Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929—1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana.
Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzeržinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina.
1935. aastal lõpetas ta Dneprodzeržinski Metallurgiainstituudi.
ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931.
1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporožje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär.
Aastatel 1950–1952 Moldaavia KP KK esimene sekretär. NLKP XIX kongressil 1952 valiti ta Jossif Stalini ettepanekul NLKP Keskkomitee sekretäriks ja NLKP Keskkomitee Presiidiumi liikmeks. Pärast Stalini surma eemaldati ta 1953 nendelt ametikohtadelt.
Aastatel 1953—1954 oli ta Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Peapoliitvalitsuse ülema asetäitja. Pavel Sudoplatovi[2] ja Kirill Moskalenko[3] andmetel oli umbes 10 relvastatud kindrali seas, kes 26. juunil 1953 Kremlisse kutsuti ja kes ei teadnud Lavrenti Beria kavandatavast arreteerimisest, ka Brežnev.
Aastal 1954 viidi Brežnev Nikita Hruštšovi ettepanekul üle Kasahhi NSV-sse, kus ta töötas Kasahstani KP KK II sekretärina ning 7. maist 1955 kuni 6. märtsini [[1956] I sekretärina.
Nikita Hruštšovi toetusel tuli ta 1956 tagasi Moskvasse ning töötas 1960. aastani NLKP KK sekretärina (aastatel 1956–1957 oli ta NLKP KK Presiidiumi liikmekandidaat ning 1957. aastast liige). Kui Hruštšovi arvustamine tugevnes , siirdus Brežnev 1960 tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat.
Aastal 1963 lahkus ta oma seniselt kohalt ning naasis poliitbüroosse ja sekretariaati. Ta valiti 1964 Hruštšovi asemele NLKP KK peasekretäriks ja järk-järgult hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni.
Välispoliitikas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
AJALUGU lähiajalugu #1 AJALUGU lähiajalugu #2 AJALUGU lähiajalugu #3 AJALUGU lähiajalugu #4 AJALUGU lähiajalugu #5 AJALUGU lähiajalugu #6 AJALUGU lähiajalugu #7 AJALUGU lähiajalugu #8 AJALUGU lähiajalugu #9 AJALUGU lähiajalugu #10 AJALUGU lähiajalugu #11 AJALUGU lähiajalugu #12 AJALUGU lähiajalugu #13 AJALUGU lähiajalugu #14 AJALUGU lähiajalugu #15 AJALUGU lähiajalugu #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keiduuu Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

55
docx
Eesti Lähiajalugu
10
doc
II MAAILMA LÄHIAJALUGU
6
doc
Lähiajalugu II
26
docx
Eesti lähiajalugu
48
docx
LÄHIAJALUGU
8
doc
Lähiajalugu I
80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
89
doc
Ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !