Kuulike liigub vedelikus kiirendusega seni, kuni sisehõõrdejõu ja üleslükkejõu summa saab võrdseks raskusjõuga. Seejärel muutub kuulikese liikumine ühtlaseks. Lugedes raskusjõu positiivseks, järgneb ühtlase liikumise tingimusest: F1 - F2 - F3= 0 (6) Ehk Vg -V0 g - 6rv = 0. Siit saab leida sisehõõrdeteguri 2r 2 ( - 0 ) g = . (7) 9v Valem (7) kehtib kuulikese langemise korral lõpmata suures vedeliku ruumalas. Reaalses katses on tegemist vedelikuga lõplike mõõtmetega anumas. Seetõttu on vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient suurem kui langemisel lõpmata suures vedeliku ruumalas. Järelikult muutub suuremaks ka kuulikesele mõjuv takistusjõud. Seepärast tuleb reaalses katses arvestada veel anuma mõõtmeid ja kuju. Saab näidata, et kuulikese langemisel silindrilises anumas
F) Before scaling: 2.35 steps/°C. After scaling: 3.42 steps/°C 5. Some things were assumed, as they were not given. 30 = 1,13V 40 = 0,976V So 35 should be between 40 and 30. Assuming about 1,053 V. Same for 5 degrees... Assuming about 1,725 V. 35 degrees digital 1,053/10*1024 = 107,8272 5 degrees digital 1,725/10*1024 = 176,64 177 108 = 69 ADC counts, 30 degrees SPAN 69/30 = 2,3 ADC steps per degree We need the tempertature 5-35 to fall between 1V 9V at the ADC. This gives us 408 counts over a range of 30 degrees. 13,6 counts per degree. Swing of the output 0,672V must translate into 9-1=8V, this is a gain of 8/0,672, or 11,9. 1,053 * 11,9 = 12,53 1,725 * 11,9 = 20,53 20,53-12,53 = 8V The span is right. Now we need to check the offset. 12,53 1 = 11,53 V 20,53 9 = 11,53 V Offset is fine. Since Vref is 10V, the second equation is Solving these equations, we'll get: Rh = 84,03K RL = 10,31K
Lihtsusta 0 -{2/3}*(-6s)*({1/4}t)*u Koonda sarnased liikmed 5 7a+a Koonda sarnased liikmed 5 9-2x+4+3x-12+2x Koonda sarnased liikmed 5 3a-7b+a-3a+2b+4a-2b Koonda 5 9ab^{2}-7a^{2}b+2ab-5ab^{2}+3a^{2}b-2ab Koonda 5 12x^{2}yz+5xy^{2}z-8x^{2}yz-3xyz^{3}-5xy^{2}z-2xyz^{3} Koonda 5 9m-3n+2m-5n-m+8n Koonda 5 2xyx-3x^{2}y+xxy Teosta tehted 0 (2x+5y)+(4x-2y) Teosta tehted 0 (3m-2n+7)-(5m-2n+9) Teosta tehted 0 (7u-9v+3)-(2u+3v-5)+(5u+12v-3) Teosta tehted 0 m^{-2}*m^{3}*m^{5} Teosta tehted 0 y^{5}:y^{-3}:y Teosta tehted 0 u^{12}:u*u^{3} Teosta tehted 0 (m*n)^{3} Teosta tehted 0 (3xy)^{2} Teosta tehted 0 (m^{2})^{4} Teosta tehted 0 (-n)^{3} Teosta tehted 0 (-m)^{4} Teosta tehted 0 (xy)^{0} Teosta tehted 0 u^{7}*u^{2}:u^{9} Teosta tehted 0 (-10xyz)^{4} Teosta tehted ksliikmetega 0 3x^{2}y*2xy^{3} Teosta tehted ksliikmetega 0 -4m^{2}np^{3}*5m^{3}n^{4}p^{2} Teosta tehted ksliikmetega 0
vetakse keskmine. Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid. f = 6rv on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. 4/3r3(1-2 )g = 6rv 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 9v v =H/t, H = 100 mm, t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, = k (1 - 2) t EA = Ae RT ln = ln A + EA/RT. Katsetulemused. Kuuli konstant K=1,181634 mPa*s*cm3/g kuuli tihedus 1=8,150 g/cm3 Kuuli langumise aeg, s Vedeliku tihedus Vedeliku Temp. katse temp-l 2 viskoossus
F3 = 6rv (5) F1 - F2 - F3 = 0 Kuulike liigub vedeliku kiirendusega seni, kuni sisehõõrdejõu ja üleslükkejõu summa saab võrdseks raskusjõuga. Seejärel muutub kuulikese liikumine ühtlaseks. Lugedes raskusjüu suuna positiivseks, järeldub ühtlase liikumise tingimusest: (6) Vg - V 0 g - 6rv = 0 ehk Siit saab leida hõõrdeteguri 2r 2 ( - 0 ) g = 9v (7) 2 ( - 0 ) gr 2 = 9 v (1 + 2,4 r ) R Valem (7) kehtib kuulikese langemise korral lõpmata suures vedeliku ruumalas. Reaalselt on tegemist vedelikuga lõplike mõõtmetega anumas. Seetõttu on vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient suurem kui langemisel lõpmata suures vedeliku ruumalas. Järelikult muutub suuremaks ka kuulikesele mõjuv takistusjõud. Seepärast tuleb reaalses katses arvestada veel anuma mõõtmeid ja kuju
1 2 2 7395432 C 6 = -100 10 -12 = 71,5 pF 2,7 10 -6 8.Väjundsignaali sageduse sõltuvus toitepinge amplituudist Muutsime ostsillatori toitepinget ühevoldise sammuga 9V kuni 14V ning mõõtsime iga pinge väärtuse korral väljundsignaali sagedust kümme korda. Lõpuks leidsime igas mõõtepunktis sageduse keskmise väärtuse ja veahinnangu ning koostasime vastava graafiku ja tabeli. Tabel 1.Sageuste 10 väärtust erinevate toitepingete korral Toitepinge(V) 9 10 11 12 13 14 Sagedus f(kHz) f1 2568,99 2552,33 2537,9 2529,05 2521,85 2517,22
Sissejuhatus Praktika eesmärgiks on projekteerida Multisimis skeem, siis see ülekanda Ultibordi. Skeem tuli välja printida läbipaistvale kilele. Seejärel tuli skeem kanda skeemiplaadile. Digital LCD Voltmeter Kit K2651 Skeemiks on Digitalmeeter LCD ekraani ja valitava skaalaga (200 mV või 2 V). Täiendades sobiva anduriga saab seda kasutada termomeetrina, kuid loomulikult saab seda kasutada ka volt- või ampermeetrina. Skeemi saab panna tööle kas 9v akuga või siis alaldiga 8-15v. Kõigepealt tuli teha elektriline skeem Multisimis 11.0 Kui skeem valmis tuli see kanda Ultibordi ja teha õiged footprindid ja vedada rajad. Kui sobivat footprinti ei leia siis tuleb teha uus footprint vastavalt enda vajadustele. Kui Ultibordis on kõik valmis tuleb välja printida skeem kilele.(Pilt on illustreeriv) Järgmisek ülesandeks oli panna kile trükkplaadipeale ja asetada UV valguse alla
U = 12V Arvutame esmalt juhtide kogutakistuse R = R1 + R2; R = 2 + 6 = 8. ____________ Voolutugevuse arvutamiseks kasutame Ohmi seadust. I=? I = U / R; I = 12V / 8 = 1,5A U1 = ? Pinge kahe-oomise takistusega traatspiraali otstel on U = I R1; U1 = 1,5A * 2 = 3V. U2 = ? Pinge kuue-oomise takistusega traatspiraali otstel U2 = I R2; U2 = 1,5A * 6 = 9V. Vastus: Voolutugevus traatspiraalides on 1,5A, pinge kahe-oomise takistusega traatspiraali otstel on 3V, pinge kuue-oomise takistusega traatspiraali otstel on 9V. JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS Juhtide teiseks ühendusviisiks on nende rööp- ehk paralleelühendus. Kaks lampi on ühendatud rööbiti vooluringis joonisel 3. Lambid põlevad normaalse heledusega. Kuna mõlemad lambid on ühendatud vooluallika klemmidega, on pinge nende hõõgniitide otstel
arvutamise ning numbrilise modelleerimisega (SPICE). Tagasiside kasutamine ja selle mõju skeemi tööle. Kasutatavad seadmed: 1. SPICE SPICE Vabatarkvaraga LTspice IV v.4.03z varustatud personaalarvuti Töö käik: Koostasime LTspice IV'is transistorvõimendusastme skeemi eelnevalt arvutatud elementide väärtuste põhjal. Joonis 1. Transistorvõimendi skeem Esialgu arvutatud elementide väärtused: Toitepingeks valisime E=9V, kollektorpingeks Uc0=6V, kollektorvooluks Ic=1mA 1) Kollektortakisti Rk väärtuse saame: E - U C0 9-6 Rk = = = 3k Ic 1 10 -3 2) Emittertakisti väärtus, kui emmiterpingeks valisime U E 0 = 1V: U 1 RE = E 0 = = 1k Ic 1 10 -3 3) Baasipingejaguri arvutamine, kui h21E=300 : R R B1 B2 0,1 h21E R E = 0,1 300 10 3 = 30k 4) Pingejaguri alumise õla takistus:
Then the output range without scaling is VTH (00 C ) VTH (400 C ) 2.66V 1.33V 1.33V b. Calculate the gain and the offset needed to scale the output of the sensor circuit to the ADC. The required scaling range is 11V 1V 10V 10V The needed gain is 7.52 1.33V The maximum output without offset is VTH (00 C ) 2.66V *7.52 20V The needed offset is 20V 11V 9V c. Design the resistances, R2 , R3 , and R4 for this circuit. R4 R4 V R 1 7.52 , and REF 12V 4 9 R3 R2 R2 9 Choose R2 8k , then R4 6k , and R3 1.04k 8*12
läbiva voolu piirtugevus 5,0 amprit. Kui suur eeltakistus tuleb seadmega ühendada, et seda võiks lülitada kodusesse elektrivõrku? Ülesanded · Milline on pinge takistitel R1 ja R2 juhul, a) kui lüliti on avatud, b) kui lüliti on suletud? Kui suur vool läbib takisteid vastavatel juhtudel? R 3=6 R 2=18 R1 = 9 9V Ülesanded · Kui suur on ahelaosa takistus, a) kui mõlemad lülitid on avatud, b) kui L1 on avatud ja L2 suletud, c) kui mõlemad lülitid on suletud? r L1 r r r L2 Ohmi seadus kogu vooluringi kohta · Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline
saab võrdseks raskusjõuga. Seejärel muutub kuulikese liikumine ühtlaseks. Lugades raskusjõu suuna positiivseks, järgneb ühtlse liikumise tingimustest. F1 - F2 - F3 = 0 (6) Siit saab leida sisehõõrdeteguri 2r 2 ( - 0 ) g = (7) 9v Valem (7) kehtib kuulikese langemise korral lõpmata suures vedeliku ruumalas. Reaalses katses on tegemist vedelikuga lõplike mõõtmetega anumas. Seetõttu on vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient suurem kui langemisel lõpmata suures vedeliku ruumalas. Järelikult muutub suuremaks ka kuulikesele mõjuv takistusjõud. Seepärast tuleb reaalses katses arvestada veel anuma mõõt,meid ja kuju.
Katsekeha Paindetug e- v jõud eline Keskm mõõtmed, [mm] evus keha [N] kaugus ine nr b h Fp l [mm] fp [kPa] 8v 150 50 250.1 200 200 9v 150 50 250.1 200 200 203 10v 150 50 259.9 200 208 8s 150 50 274.6 200 220 9s 150 50 289.3 200 231 225 10s 150 50 279.5 200 224 4.4. Survepinge määramine Katsekeha Kats Jõud 10 %
kindlasti igas magamistoas, paigaldatuna lakke vähemalt 0,5 meetri kaugusele seinast. V õimaluse korral võiks sellise anduri lisada veel ka n äiteks pööningule ja keldrisse. Seadet ei tohiks panna dusiruumi, ventilatsioonikanalite vahetusse l ähedusse ega kööki, kuna seal tekkivad aurud ja gaasid v õivad andurisse sattudes valeh äireid põhjustada. Kuna andurid kasutavad toiteallikana patareisid, on nende paigaldamine lihtne ega l õhu siseviimistlust. Tavaline 9V patarei kestab ligi poolteist aastat ja annab tühjenedes helisignaaliga sellest ise m ärku. 7 Seadme enda tööiga on normaaltingimustes u 10 aastat. Kvaliteetse pulberkustuti eluiga on ligikaudu 2030 aastat. Suitsuandurit tuleks kontrollida üks kord kuus, vajutades testimisnupp umbes 5 sekundiks alla, mille peale andur peab andma häiresignaali. Äratab magaja .
26,2x50,0 1,5 LR14 AM-2 L70 MN1400 LR14 4014 -- E93 -- LR14 -- 34,2x61,5 1,5 LR20 AM-1 L90 MN1300 LR20 4020 -- E95 -- LR20 -- 62x22x67 4,5 3LR12 -- -- MN1203 3R12R 3012 -- 2703 -- -- -- 26,5x17x49 9 6LR61 6AM6 9V MN1604 6LR61 4022 -- 522 -- 6LR61 -- Hõbeoksiid nööpelemendid Mõõdud (mm) U (V) IEC JIS ANSI Duracell Panasonic Vana Ucar Berec Philips Ray-0-Vac Seiko Citizen Renata 6,8x2,7 1,5 SR66 -- -- D377 (Vana)
patarei. Alkaline patarei pinge püsib kaua kõrge, kuid lõpuks langeb kiiresti. Kuigi suitsuandur teatab patarei tühjenemisest, on siiski vajalik anduri regulaarne kontrollimine, eriti siis, kui ollakse pikemat aega eemal. Turustatakse ka suure mahtuvusega, isegi 10 aastat kestvaid patareisid, mille pinge lõpupoole kiiresti langeb. Sellisel juhul on kontrollimine veelgi tähtsam. Tulekahju- signalisatsioonisüsteemi akusid vahetatakse iga 4...5 aasta tagant. · Standard 9V tüüpi patareidel töötavad suitsuandurid on meil saadaolevatest kõige tavalisemad. Taolisi patareisid tuleb vahetada kord aastas. · Kümneaastase tööajaga patareitoitel töötavad suitsuandurid on pisut kallimad, kuid kokkuhoid saavutatakse vajaduse pealt osta uus patarei alles kümne aasta pärast 9
SSB signaalide vastuvõtul tuleb VV väga täpselt häälestada vv-tavale kandevsagedusele, sest genereerimise reziimsi detekteerimisaste taastab ühe külgriba signaali juures puuduva või maha surutud kandevsageduse, mis on vajalik SSB signaali detekteerimiseks. 2) superregeneratiivdetektor R4 C5 R5 +9V kasutatakse lihtsates VV-tes ja sobib nii AM kui ka FM R3 H S V -s s e signaali detektoriks. VT1 R SV -st v õ i VT1 genereerib võnkeringi V SV -st C2 C6 parameetritega määratud omavõnkesagedust baasi ja C1 R1
" pba"r-"o};5vy:tr12 c''t1J]h4t",t or:b 1 o rrP"t . ,rc,^v (tjsu'o F"-n$o-^f^^/ --I.l^-'^r.d ffi 9V ,('o 2v ., lt Iv1^)DV'-*tm -o6n ylvJrounr-\1l/y (# - Jr) ,,u _ tr f"rj =Hvj =
_J*@#:vLW#;k:#bMFNPoGk^s#NWO^RvZ
f#[Y#]WUo#nZxR
&R7#9|#a
vWi1F#`Tx#r+S>HVB Q0#|)F}?
:F#>+##KM7DF#XÀaH$#j#} ? F+%
h.##4 `#'xIV#"i7V}Lcm
(5Km/nw^aZ#i?#~'F-@x##vg###
g##
#X723##d?.7p48#t`~#[5#
5 x( z - 1) - x(5 x - 7) = 5 x 2 - 5 x - 5 x 2 + 7 x = 2 x = 2 × =3 2 NB! Kui oleksime kohe x -i asendanud, oleksime pidanud sooritama pika ja raske arvutamise. 379 Lihtsusta avaldis, kasutades hulkliikmete korrutamise valemeid. a) ( x - 2)( x + 2) = x 2 - 4 b) (3 + 2 x) 2 = 4 x 2 + 12 x + 9 f) (2u - 3v) 2 = 4u 2 - 12uv + 9v 2 g) (t + 2)(t 2 - 2t + 4) = t 3 + 2 3 = t 3 + 8 e) (2 x - 3)(3 + 2 x) = (2 x + 3)(2 x - 3) = 4 x 2 - 9 i) ( y - 1)( y 2 + y + 1) = y 3 - 1 j) (b + 1) 3 = b 3 + 3b 2 + 3b + 1 (1 - 2 x) 3 = 1 - 3 × 2 x + 3 × 4 x 2 - (2 x) 3 = n) 1 - 6 x + 12 x 2 - 8 x 3 = -8 x 3 + 12 x 2 - 6 x + 1 380 Tegurda hulkliige (NB!kasutan abivalemeid) a) x 2 - 25 = ( x - 5)( x + 5) b) x 2 -10 x + 25 = ( x - 5) 2 d) a 2 + 4a + 4 = ( a + 2) 2 f) a 3 + 4a + 4 = (a + 2) 2
Enne lihtsustame avaldise 3 5 x( z 1) x(5 x 7) 5 x 2 5 x 5 x 2 7 x 2 x 2 3 2 NB! Kui oleksime kohe x -i asendanud, oleksime pidanud sooritama pika ja raske arvutamise. 379 Lihtsusta avaldis, kasutades hulkliikmete korrutamise valemeid. a) ( x 2)( x 2) x 2 4 b) (3 2 x) 2 4 x 2 12 x 9 f) ( 2u 3v) 2 4u 2 12uv 9v 2 g) (t 2)(t 2 2t 4) t 3 2 3 t 3 8 e) (2 x 3)(3 2 x) (2 x 3)(2 x 3) 4 x 2 9 i) ( y 1)( y 2 y 1) y 3 1 j) (b 1) 3 b 3 3b 2 3b 1 (1 2 x) 3 1 3 2 x 3 4 x 2 (2 x) 3 n) 1 6 x 12 x 2 8 x 3 8 x 3 12 x 2 6 x 1 380 Tegurda hulkliige (NB!kasutan abivalemeid) a) x 2 25 ( x 5)( x 5) b) x 2 10 x 25 ( x 5) 2 d) a 2 4a 4 ( a 2) 2 f) a 3 4a 4 (a 2) 2 i) 27 x 3 33 x 3 (3 x)(9 3 x x 2 ) j) x 3 6 x 2 12 x 8 ( x 2) 3
Enne lihtsustame avaldise 3 5 x( z 1) x(5 x 7) 5 x 2 5 x 5 x 2 7 x 2 x 2 3 2 NB! Kui oleksime kohe x -i asendanud, oleksime pidanud sooritama pika ja raske arvutamise. 379 Lihtsusta avaldis, kasutades hulkliikmete korrutamise valemeid. a) ( x 2)( x 2) x 2 4 b) (3 2 x) 2 4 x 2 12 x 9 f) ( 2u 3v) 2 4u 2 12uv 9v 2 g) (t 2)(t 2 2t 4) t 3 2 3 t 3 8 e) (2 x 3)(3 2 x) (2 x 3)(2 x 3) 4 x 2 9 i) ( y 1)( y 2 y 1) y 3 1 j) (b 1) 3 b 3 3b 2 3b 1 (1 2 x) 3 1 3 2 x 3 4 x 2 (2 x) 3 n) 1 6 x 12 x 2 8 x 3 8 x 3 12 x 2 6 x 1 380 Tegurda hulkliige (NB!kasutan abivalemeid) a) x 2 25 ( x 5)( x 5) b) x 2 10 x 25 ( x 5) 2 d) a 2 4a 4 ( a 2) 2 f) a 3 4a 4 (a 2) 2 i) 27 x 3 33 x 3 (3 x)(9 3 x x 2 ) j) x 3 6 x 2 12 x 8 ( x 2) 3
*J =.r- -:a :J = 'J) J;= -Xa i=;-v ;li - =>=_=JJ9 j iJ ! .A ,; ! al-i'vtv/ .r-i =E= .}< t4 r'Y r (Jli!!!, 9V:-f Vrr d! ! .2.liNF6 a 2 NrQ H , -L! ! i+ r-l -=t== =.1 -:.;.31..-.--^ - zii 's; r'== r= q =-:
madalikult maha ei ole takistusi. Samuti on sel mõtet vaid siis, kui pukseeriva laeva haagitõmme [vaata valem (17.31.)] on võrreldav vajaliku vabastava tõmbega. Haagitõmme (tõmme kinnitusotstel) on määratav varemgi kasutatud valemite abil. Lihtsaimad neist: NE NE FKO 0,084 [t] (17.42) 9V V kus: NE - efektiivne võimsus (võimsus võllil) [hj] V - laeva täiskäigu kiirus sõlmedes. või: FKO=0,136NI [kN] (17.43) kus: NI - masina indikaatorvõimsus [kW]. Sellise pukseerimise juures kasutatakse terastrossi, mille katkemispinge ja pikkus
annaabi.ee 
